Data Act 2023/2854 ET

1. Andmevaldaja ja andmesaaja vahel andmete ettevõtjatevaheliste suhete raames kättesaadavaks tegemise eest kokku lepitud hüvitis peab olema mittediskrimineeriv ja mõistlik ja võib sisaldada marginaali.

2. Andmevaldaja ja andmesaaja võtavad hüvitise kokkuleppimisel eelkõige arvesse järgmist:

a)	andmete kättesaadavaks tegemisel tekkinud kulud, sealhulgas eelkõige andmete vormindamise, elektroonilisel teel levitamise ja talletamisega seotud kulud;

b)	investeeringud andmete kogumisse ja koostamisse, kui see on asjakohane, võttes arvesse, kas muud isikud aitasid kaasa kõnealuste andmete saamisele, loomisele või kogumisele.

3. Lõikes 1 osutatud hüvitis võib sõltuda ka andmete mahust, vormingust ja laadist.

4. Kui andmesaaja on VKE või mittetulunduslik teadusasutus ja kui sellisel andmesaajal puuduvad partnerettevõtjad või sidusettevõtjad, kes ei kvalifitseeru VKEdeks, ei tohi kokkulepitud hüvitis ületada lõike 2 punktis a osutatud kulusid.

5. Komisjon võtab vastu suunised mõistliku hüvitise arvutamise kohta, võttes arvesse artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid.

6. Käesolev artikkel ei piira võimalust välistada hüvitise maksmine andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksema hüvitise maksmine muus liidu õiguses või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestes õigusaktides.

7. Andmevaldaja esitab andmesaajale piisavalt üksikasjaliku teabe hüvitise arvutamise aluste kohta, et andmesaaja saaks hinnata, kas lõigetes 1–4 sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 32

Valitsusasutuste juurdepääs ja edastamine rahvusvahelisel tasandil

1. Ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist, võtavad andmetöötlusteenuse osutajad kõik piisavad tehnilised, korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas lepingud, et vältida rahvusvahelist ja kolmandate riikide valitsusasutuste juurdepääsu liidus säilitatavatele isikustamata andmetele ning selliste andmete edastamist, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega.

2. Kolmanda riigi kohtu otsust või kolmanda riigi haldusasutuse otsust, millega nõutakse andmetöötlusteenuse osutajalt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidus säilitatavate isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu võimaldamist, tunnustatakse või see pööratakse täitmisele üksnes juhul, kui see põhineb taotleva kolmanda riigi ja liidu vahel kehtival rahvusvahelisel kokkuleppel, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul, või taotleva kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel vastaval kokkuleppel.

3. Kui lõikes 2 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel adresseeritakse andmetöötlusteenuse osutajale kolmanda riigi kohtu või kolmanda riigi haldusasutuse otsus edastada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus säilitatavaid isikustamata andmeid või anda neile juurdepääs, ning selle otsuse täitmine võiks seada otsuse saaja vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:

a)	kolmanda riigi süsteemi kohaselt tuleb esitada sellise otsuse või kohtuotsuse põhjused ja proportsionaalsus ning selline otsus või kohtuotsus peab olema laadilt spetsiifiline, näiteks näidates ära küllaldase seose teatavate kahtlustatavate isikute või rikkumistega;

b)	adressaadi põhjendatud vastuväite vaatab läbi kolmanda riigi pädev kohus ning

pädev kolmanda riigi kohus, kes võtab vastu otsuse või vaatab läbi haldusasutuse otsuse, on kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt volitatud võtma asjakohasel viisil arvesse liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega kaitstud andmeid pakkuva teenuseosutaja asjaomaseid õigustatud huve.

Otsuse või kohtuotsuse adressaat võib küsida arvamust asjaomaselt riigiorganilt või õigusküsimustes tehtava koostöö vallas pädevalt asutuselt, et teha kindlaks, kas esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, eelkõige kui ta leiab, et otsus võib olla seotud ärisaladuste ja muu tundliku äriteabega või sisuga, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega, või kui edastamine võib kaasa tuua tagasituvastuse. Asjaomane riigiorgan või asutus võib konsulteerida komisjoniga. Kui adressaat leiab, et otsus või kohtuotsus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeoleku- või kaitsehuve, küsib ta asjaomase pädeva riigiorgani või asutuse arvamust, et teha kindlaks, kas taotletud andmed on seotud riikliku julgeolekuga või liidu või selle liikmesriikide kaitsehuvidega. Kui adressaat ei ole kuu aja jooksul vastust saanud või kui asjaomase organi või asutuse arvamuse kohaselt ei ole esimeses lõigus sätestatud tingimused täidetud, võib adressaat edastamise või isikustamata andmetele juurdepääsu taotluse nimetatud põhjustel tagasi lükata.

Artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõustab ja abistab komisjoni suuniste väljatöötamisel, millega hinnatakse, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab andmetöötlusteenuse osutaja taotlusele vastates minimaalse lubatud koguse andmeid, võttes aluseks teenuseosutaja, asjaomase pädeva organi või asutuse taotlust puudutava mõistliku tõlgenduse.

5. Andmetöötlusteenuse osutaja teavitab klienti kolmanda riigi asutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne selle taotluse rahuldamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil, ja niikaua, kui see on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks.

VIII PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME

Artikkel 33

Andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenuste ning ühtsete Euroopa andmeruumide koostalitlusvõimega seotud olulised nõuded

1. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele osalejatele, järgivad järgmisi olulisi nõudeid koostalitlusvõime hõlbustamiseks seoses andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenustega ning ühtsete Euroopa andmeruumidega, mis on eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed koostalitlusvõimelised ühtsete standardite ja tavade raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks:

a)	tuleb piisavalt kirjeldada, asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, andmekogumi sisu, kasutuspiiranguid, litsentse, andmete kogumise metoodikat, andmete kvaliteeti ja ebakindlust, et andmesaajal oleks võimalik andmeid leida, neile juurde pääseda ja neid kasutada;

b)	tuleb avalikult kättesaadavalt ja järjepidevalt kirjeldada andmestruktuure, andmevorminguid, sõnastikke, klassifitseerimisskeeme, taksonoomiaid ja koodiloendeid, kui need on kättesaadavad;

tuleb piisavalt kirjeldada andmetele juurdepääsu tehnilisi vahendeid, nagu rakendusliidesed, ning nende kasutustingimusi ja teenuse kvaliteeti, et võimaldada automaatset juurdepääsu andmetele ja nende edastamist poolte vahel, sealhulgas pidevalt, hulgiallalaadimise teel või reaalajas masinloetavas vormingus, kui see on tehniliselt teostatav ja ei takista ühendatud toote head toimimist;

d)	kui see on kohaldatav, vahendid, mis võimaldavad andmete jagamise kokkulepete täitmise automatiseerimise vahendite, näiteks nutilepingute koostalitlusvõimet.

Nõuded võivad olla üldist laadi või puudutada konkreetseid sektoreid, võttes samal ajal täielikult arvesse seoseid muust liidu või riigisisesest õigusest tulenevate nõuetega.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid seoses nõuetega, millel nende laadi tõttu ei saa olla kavandatud mõju, välja arvatud juhul, kui neid on täpsustatud siduvates liidu õigusaktides, ning tehnoloogia ja turu arengu sobivaks kajastamiseks.

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid kooskõlas artikli 42 punkti c alapunktiga iii.

3. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

4. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele vastav harmoneeritud standard ja

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

7. Lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

8. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

9. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad harmoneeritud standardiga samu olulisi nõudeid.

10. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

11. Komisjon võib võtta vastu suunised, võttes arvesse määruse (EL) 2022/868 artikli 30 punkti h kohast Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ettepanekut, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

Artikkel 36

Nutilepingutega seotud olulised nõuded andmete jagamise kokkulepete täitmiseks

1. Nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, tagab, et nutilepingud täidavad järgmisi olulisi nõudeid:

a)	töökindlus ja juurdepääsukontroll, et tagada nutilepingu juurdepääsukontrolli mehhanismid ja väga hea töökindlus, vältimaks funktsionaalseid vigu ja seismaks vastu kolmandate isikute poolsele manipuleerimisele;

tehingute ohutu lõpetamine ja katkestamine, et tagada sellise mehhanismi olemasolu, millega saab lõpetada tehingute pideva täitmise, ning et nutileping sisaldaks sisemisi funktsioone, mille abil saab lepingut lähtestada või anda sellele korralduse toiming peatada või katkestada, et eelkõige vältida edasisi juhuslikke täitmisi;

c)	andmete arhiveerimine ja järjepidevus, et tagada oludes, kus nutileping tuleb lõpetada või deaktiveerida, võimalus arhiveerida tehinguandmed, nutilepingu loogika ja kood, et pidada arvestust andmetega tehtud varasemate toimingute kohta (auditeeritavus), ning

d)	juurdepääsukontroll, et kaitsta nutilepingut juhtimistasandi ja nutilepingute kihtide rangete juurdepääsukontrolli mehhanismide abil;

e)	kooskõla, et tagada kooskõla selle andmete jagamise kokkuleppe tingimustega, mida nutileping täidab.

2. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, teeb vastavushindamise, et täita lõikes 1 sätestatud olulised nõuded, ja väljastab nõuete täitmise kohta ELi vastavusdeklaratsiooni.

3. ELi vastavusdeklaratsiooni koostades vastutab nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, lõikes 1 sätestatud oluliste nõuete täitmise eest.

4. Nutileping, mis vastab harmoneeritud standarditele või nende asjakohastele osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

5. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

6. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Enne käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

8. Lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

9. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks selliste nutilepingute kasutuselevõttu, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud ühtsete spetsifikatsioonide või nende osadega.

10. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu olulisi nõudeid.

11. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku teavet ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

IX PEATÜKK

RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 37

Pädevad asutused ja andmekoordinaatorid

1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse (pädevad asutused). Liikmesriigid võivad luua ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele.

2. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta nende hulgast andmekoordinaatori, et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja abistada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi kõigis selle kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud küsimustes. Pädevad asutused teevad neile lõikega 5 antud ülesannete ja volituste täitmisel üksteisega koostööd.

3. Seiret käesoleva määruse kohaldamise üle isikuandmete kaitse osas teevad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest. Määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

Käesoleva määruse kohaldamise seire eest, niivõrd kui see puudutab komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organeid, vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Kui see on asjakohane, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 62 mutatis mutandis.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse käesolevas lõikes osutatud järelevalveasutuste ülesannetest ja volitustest.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist,

a)	austatakse käesoleva määruse kohaldamisega seotud konkreetsete valdkondlike andmete juurdepääsetavuse ja kasutusega seotud küsimuste puhul valdkondlike asutuste pädevust;

b)	on artiklite 23–31, 34 ja 35 kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutaval pädeval asutusel kogemus andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste ülesanded ja volitused on selgelt kindlaks määratud ning hõlmavad järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kasutajate ja üksuste seas andmepädevuse ning käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse suurendamine;

käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest tulenevate kaebuste menetlemine, sealhulgas seoses ärisaladustega, ja kaebuste sisu asjakohasel määral uurimine ning kaebuse esitaja regulaarne teavitamine, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, uurimise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise pädeva asutusega;

c)	käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes uurimiste läbiviimine, muu hulgas teiselt pädevalt asutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

d)	haldusmenetluse abil mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste karistuste määramine, mis võivad hõlmata sunniraha või tagasiulatuva jõuga karistusi, või kohtumenetluse algatamine trahvide määramiseks;

e)	andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste ja asjakohaste kaubanduslike arengusuundade jälgimine;

teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning asjakohastel juhtudel komisjoni või Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga koostöö tegemine, et tagada käesoleva määruse järjepidev ja tulemuslik kohaldamine, sealhulgas põhjendamatu viivituseta kogu asjakohase teabe elektroonilisel teel vahetamine, sealhulgas seoses käesoleva artikli lõikega 10;

koostöö tegemine asjaomaste pädevate asutustega, kes vastutavad muude liidu või riigisiseste õigusaktide rakendamise eest, sealhulgas andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas pädevate asutustega, järelevalveasutusega, kes vastutab määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, või valdkondlike asutustega, et tagada käesoleva määruse täitmine kooskõlas liidu ja liikmesriigi muu õigusega;

h)	koostöö asjaomaste pädevate asutustega, et tagada artiklite 23–31, 34 ja 35 täitmine kooskõlas muu liidu õigusega ja andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kohalduvate iseregulatsiooni meetmetega;

i)	vahetustasude kaotamise tagamine kooskõlas artikliga 29;

j)	V peatüki kohaselt esitatud andmetaotluste läbivaatamine.

Kui on määratud andmekoordinaator, hõlbustab ta esimese lõigu punktides f, g ja h osutatud koostööd ja abistab pädevaid asutusi nende taotluse korral.

6. Andmekoordinaator, kui selline pädev asutus on määratud, teeb järgmist:

a)	tegutseb ühtse kontaktpunktina kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes;

b)	tagab, et avaliku sektori asutuste poolt erakorralise vajaduse korral vastavalt V peatükile esitatud andmete kättesaadavaks tegemise taotlused on üldsusele internetis kättesaadavad, ning edendab vabatahtlikke andmete jagamise kokkuleppeid avaliku sektori asutuste ja andmevaldajate vahel;

c)	teavitab komisjoni igal aastal artikli 4 lõigete 2 ja 8 ning artikli 5 lõike 11 kohaselt teatatud keeldumistest.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed, nende ülesanded ja volitused ning, kui see on kohaldatav, andmekoordinaatori nime. Komisjon peab selliste asutuste avalikku registrit.

8. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel on pädevad asutused erapooletud ning vabad igasugusest otsesest või kaudsest välisest mõjust ning nad ei tohi küsida ega võtta konkreetsetel juhtudel juhiseid üheltki teiselt avaliku sektori asutuselt ega eraõiguslikult isikult.

9. Liikmesriigid tagavad, et pädevatele asutustele antakse piisavad inim- ja tehnilised ressursid ning asjaomane oskusteave oma ülesannete tõhusaks täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

10. Käesoleva määruse kohaldamisalas olevad üksused kuuluvad üksuse asukohaliikmesriigi pädevusse. Kui üksus asub rohkem kui ühes liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi pädevusse kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht, see tähendab, kus on üksuse peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

11. Iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus, kes teeb liidus kättesaadavaks ühendatud tooteid või pakub teenuseid ja kelle asukoht ei ole liidus, määrab endale mõnes liikmesriigis seadusliku esindaja.

12. Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus volituse oma seaduslikule esindajale, et pädevad asutused saaksid kõigis kõnealuse üksusega seotud küsimustes pöörduda lisaks kõnealusele üksusele või kõnealuse üksuse asemel nimetatud esindaja poole. Kõnealune seaduslik esindaja teeb pädevate asutustega koostööd ja tõendab neile taotluse korral põhjalikult käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva, liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegeva või teenuseid pakkuva üksuse võetud meetmeid ja kehtestatud reegleid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

13. Liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus loetakse kuuluvaks selle liikmesriigi õiguspädevusse, kus asub tema seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja määramine sellise üksuse poolt ei piira üksuse vastutust ega kohtumenetlusi, mis võidakse üksuse suhtes algatada. Kuni ajani, mil üksus käesoleva artikli kohaselt seadusliku esindaja määrab, kuulub ta kohaldatavatel juhtudel kõigi liikmesriikide õiguspädevusse, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja täitmise tagamine. Iga pädev asutus võib teostada oma pädevust, sealhulgas määrata mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, tingimusel et mõni teine pädev asutus ei ole käesoleva määruse alusel algatanud samade asjaoludega seoses täitemenetlust.

14. Pädevatel asutustel on õigus nõuda kasutajatelt, andmevaldajatelt või andmesaajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt, kes kuuluvad oma liikmesriigi õiguspädevusse, kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks. Teabenõue peab olema selle aluseks oleva ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

15. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb abi või täitmismeetmeid pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta igakülgselt põhjendatud taotluse. Pädev asutus esitab sellise taotluse saamisel põhjendamatu viivituseta vastuse, kirjeldades üksikasjalikult võetud või kavandatavaid meetmeid.

16. Pädevad asutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele. Abi taotlemise kontekstis vahetatud ja käesoleva artikli kohaselt antud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 40

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teatavad kõnealustest normidest ja meetmetest komisjonile 12. septembriks 2025, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon ajakohastab korrapäraselt kõnealuseid meetmeid käsitlevat hõlpsasti juurdepääsetavat avalikku registrit ja haldab seda.

3. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rikkumise eest karistuste määramisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu soovitusi ja järgmisi mitteammendavaid kriteeriume:

a)	rikkumise laad, raskus, ulatus ja kestus;

b)	rikkuva poole meetmed rikkumisega tekitatud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

c)	rikkuva poole varasemad rikkumised;

d)	rikkuja poolt rikkumise tõttu saadud rahaline kasu või välditud kahju, kuivõrd sellist kasu või kahju on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha;

e)	juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad asjaolud;

f)	rikkuja eelmise majandusaasta käive liidus.

4. Käesoleva määruse II, III ja V peatükis sätestatud kohustuste rikkumise korral võivad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 83 ja kuni kõnealuse määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud summani.

5. Käesoleva määruse V peatükis sätestatud kohustuste rikkumise korral võib Euroopa Andmekaitseinspektor määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 66 ja kuni kõnealuse määruse artikli 66 lõikes 3 osutatud summani.

Artikkel 42

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu roll

Määruse (EL) 2022/868 artikli 29 kohaselt komisjoni eksperdirühmana loodud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, milles on esindatud pädevad asutused, toetab käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist järgmiselt:

a)	nõustab ja abistab komisjoni seoses pädevate asutuste järjepidevate tavade väljatöötamisega II, III, V ja VII peatüki täitmise tagamisel;

hõlbustab pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse suurendamise ja teabevahetuse kaudu, eelkõige loob meetodid II, III ja V peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmise tagamisega seotud teabe tõhusaks vahetamiseks piiriüleste juhtumite korral, sealhulgas seoses karistuste määramise koordineerimisega;

nõustab ja abistab komisjoni järgmistes küsimustes:

i)	kas taotleda artikli 33 lõikes 4, artikli 35 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 5 osutatud harmoneeritud standardite koostamist;

ii)	artikli 33 lõikes 5, artikli 35 lõigetes 5 ja 8 ning artikli 36 lõikes 6 osutatud rakendusaktide ettevalmistamine;

iii)	artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine ning

iv)	artikli 33 lõike 11 kohaste selliste suuniste vastuvõtmine, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

X PEATÜKK

DIREKTIIVIS 96/9/EÜ SÄTESTATUD SUI GENERIS ÕIGUS

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. jaanuarist 2024.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 lõike 7 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 47

Määruse (EL) 2017/2394 muutmine

Määruse (EL) 2017/2394 lisasse lisatakse järgmine punkt:

„29.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854, mis käsitleb ühtlustatud õigusnorme, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).“

Artikkel 48

Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine

Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„68.

Artikkel 49

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

olukorrad, mida käsitatakse erakorralise vajadusega olukordadena käesoleva määruse artikli 15 tähenduses ja käesoleva määruse V peatüki praktikas kohaldamisel, eelkõige kogemused käesoleva määruse V peatüki kohaldamisel avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ning liidu organite poolt; artikli 18 lõike 5 kohaselt pädevale asutusele käesoleva määruse V peatüki kohaldamisega seotud menetluste arv ja tulemused, millest pädevad asutused on teatanud; muude liidu või riigisiseses õiguses sätestatud kohustuste mõju, mis puudutab teabele juurdepääsu taotluste rahuldamist; vabatahtlike andmejagamismehhanismide, näiteks määruse (EL) 2022/868 alusel tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide loodud mehhanismide mõju käesoleva määruse V peatüki eesmärkide saavutamisele ja isikuandmete roll käesoleva määruse artikli 15 kontekstis, sealhulgas eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia areng;

b)	käesoleva määruse mõju andmete kasutamisele majanduses, sealhulgas andmeinnovatsioonile, andmete monetariseerimise tavadele ja andmevahendusteenustele, samuti andmete jagamisele ühtsetes Euroopa andmeruumides;

c)	juurdepääs eri andmekategooriatele ja -liikidele ning nende kasutamine;

d)	teatavate ettevõtjate kategooriate väljajätmine artikli 5 kohaselt nõuetele vastavate ettevõtjate hulgast;

e)	intellektuaalomandi õigustele avalduva mõju puudumine;

mõju ärisaladustele, sealhulgas kaitsele nende ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, samuti sellise mehhanismi mõju, mis võimaldab andmevaldajal lükata tagasi artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 11 kohase kasutaja esitatud taotluse, võttes võimaluse korral arvesse direktiivi (EL) 2016/943 läbivaatamist;

g)	kas artiklis 13 osutatud ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu on ajakohane, võttes arvesse uusi äritavasid ja turuinnovatsiooni kiiret tempot;

h)	muudatused andmetöötlusteenuse osutajate lepingulistes tavades ja kas selle tulemuseks on piisav vastavus artiklile 25;

i)	andmetöötlusteenuse osutajate poolt vahetusprotsessile kehtestatud tasude vähendamine kooskõlas artikli 29 kohase vahetustasude järkjärgulise kaotamisega;

j)	käesoleva määruse koosmõju muude andmepõhise majanduse seisukohast oluliste liidu õigusaktidega;

k)	valitsusasutuste ebaseadusliku isikustamata andmetele juurdepääsu takistamine;

l)	artiklis 37 nõutud täitmise tagamise korra tõhusus;

m)	käesoleva määruse mõju VKEdele seoses nende innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise koormusega.

2. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus hinnatakse artiklites 23–31, 34 ja 35 osutatud sätete mõju, eelkõige seoses liidus pakutavate andmetöötlusteenuste hinnakujunduse ja mitmekesisusega, pöörates erilist tähelepanu VKEdest teenuseosutajatele.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 50

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. septembrist 2025.

Artikli 3 lõikest 1 tulenevat kohustust kohaldatakse ühendatud toodete ja nendega seotud teenuste suhtes, mis lastakse turule pärast 12. septembrit 2026.

III peatükki kohaldatakse seoses kohustustega teha andmed kättesaadavaks vastavalt liidu õigusele või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestele õigusaktidele, mis jõustub (jõustuvad) pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse alates 12. septembrist 2027 lepingute suhtes, mis on sõlmitud 12. septembril 2025 või enne seda, eeldusel et lepingud

a)	on tähtajatud või

b)	kaotavad kehtivuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast 11. jaanuari 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1) ELT C 402, 19.10.2022, lk 5.

(2) ELT C 365, 23.9.2022, lk 18.

(3) ELT C 375, 30.9.2022, lk 112.

(4) Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. novembri 2023. aasta otsus.

(5) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.7.2023, lk 118).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.7.2023, lk 181).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(38) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET