Data Act 2023/2854 ET

Kasutajate ja andmevaldajate õigused ja kohustused toodete kasutamisel loodud andmetele ja seotud teenuste kasutamisel loodud andmetele juurde pääseda, neid andmeid kasutada ja need kättesaadavaks teha

1. Kui kasutajal ei ole ühendatud toote või seotud teenuse kaudu andmetele otsest juurdepääsu, teevad andmevaldajad hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kasutajale põhjendamatu viivituseta andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Selleks esitatakse lihttaotlus elektrooniliste vahendite abil, kui see on tehniliselt teostatav.

2. Kasutajad ja andmevaldajad võivad lepinguga piirata või keelata andmetele juurdepääsu, andmete kasutamist või nende edasist jagamist, kui selline töötlemine võib kahjustada ühendatud toote turvanõudeid, nagu on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses, avaldades tõsist kahjulikku mõju füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või julgeolekule. Valdkondlikud asutused võivad pakkuda kasutajatele ja andmevaldajatele asjakohast tehnilist oskusteavet. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva artikli alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

3. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja seoses andmevaldajaga lõikes 2 osutatud lepinguliste piirangute või keeldude üle peetava vaidlusega

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

4. Andmevaldajad ei tohi muuta kasutajate käesoleva artikli kohaste valikuvõimaluste või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil või õõnestades või kahjustades kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi digitaalse kasutajaliidese või selle osa struktuuri, kujunduse, funktsiooni või toimimisviisi kaudu.

5. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõua andmevaldaja asjaomaselt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kasutaja juurdepääsu kohta taotletud andmetele, eelkõige logiandmeid, kauem, kui on vaja kasutaja juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

6. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avalikustatakse üksnes tingimusel, et andmevaldaja ja kasutaja võtavad enne avalikustamist kõik vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks, eelkõige seoses kolmandate isikutega. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kasutajaga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, eelkõige seoses kolmandate isikutega, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

7. Kui puudub kokkulepe lõikes 6 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kasutaja ei rakenda lõike 6 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kasutajale kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

8. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 6 kohaselt kasutaja võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kasutajale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

9. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 7 ja 8 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada,

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine algab või jätkub, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

10. Kasutaja ei või kasutada lõikes 1 osutatud taotluse alusel saadud andmeid sellise ühendatud toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed pärinevad, jagada neid andmeid sel eesmärgil kolmanda isikuga ega kasutada neid andmeid selleks, et saada teavet tootja või asjakohasel juhul andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite kohta.

11. Kasutaja ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

12. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kasutajale kättesaadavaks üksnes juhul, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

13. Andmevaldaja kasutab hõlpsasti kättesaadavaid isikustamata andmeid üksnes kasutajaga sõlmitud lepingu alusel. Andmevaldaja ei või kasutada kõnealuseid andmeid selleks, et saada teavet kasutaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende kasutaja poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kasutaja äripositsiooni turgudel, kus kasutaja tegutseb.

14. Andmevaldajad ei tee toote kasutamisel loodud isikustamata andmeid kolmandatele isikutele kättesaadavaks ärilistel ega mitteärilistel eesmärkidel, välja arvatud kasutajaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Asjakohasel juhul panevad andmevaldajad kolmandatele isikutele lepingulise kohustuse neilt saadud andmeid mitte edasi jagada.

Artikkel 5

Kasutaja õigus jagada andmeid kolmandate isikutega

1. Kasutaja või tema nimel tegutseva isiku taotlusel teeb andmevaldaja hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kolmandale isikule põhjendamatu viivituseta, andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Andmevaldaja teeb andmed kolmandale isikule kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 8 ja 9.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hõlpsasti kättesaadavate andmete suhtes seoses selliste uute ühendatud toodete, ainete või protsesside testimisega, mida ei ole veel turule lastud, välja arvatud juhul, kui andmete kasutamine kolmanda isiku poolt on lepinguga lubatud.

3. Ettevõtja, kes on määratud pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925 artikli 3 alusel, ei ole käesoleva artikli kohaselt nõuetele vastav kolmas isik ning seetõttu ei tohi ta

a)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat mis tahes viisil, sealhulgas rahalise või muu hüvitise maksmise kaudu tegema mõne oma teenuse jaoks kättesaadavaks andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel;

b)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat taotlema andmevaldajalt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmete kättesaadavaks tegemist mõne oma teenuse jaoks;

c)	võtta kasutajalt vastu andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel.

4. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks või kolmandaks isikuks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõuta kasutajalt või kolmandalt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kolmanda isiku juurdepääsu kohta taotletud andmetele kauem, kui on vajalik kolmanda isiku juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

5. Kolmas isik ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

6. Andmevaldaja ei või kasutada hõlpsasti kättesaadavaid andmeid selleks, et saada teavet kolmanda isiku majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või kolmanda isiku poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kolmanda isiku äripositsiooni turgudel, kus kolmas isik tegutseb, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on andnud selleks loa ja tal on tehniliselt võimalik kõnealune luba lihtsasti igal ajal tagasi võtta.

7. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kolmandale isikule kättesaadavaks, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

8. Andmevaldaja ja kolmanda isiku suutmatus leppida kokku andmete edastamise korras ei tohi takistada, ära hoida ega segada andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevate õiguste kasutamist ja eelkõige kõnealuse määruse artikli 20 kohast andmete ülekandmise õigust.

9. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avaldatakse kolmandatele isikutele üksnes ulatuses, mil avaldamine on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kolmanda isikuga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

10. Kui puudub kokkulepe käesoleva artikli lõikes 9 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kolmas isik ei rakenda käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

11. Erandkorras, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kolmanda isiku võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

12. Ilma et see piiraks kolmanda isiku õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kolmas isik, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 10 ja 11 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine peab algama või jätkuma, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

13. Vastavalt kohaldatavale isikuandmete kaitset käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ei tohi lõikes 1 osutatud õigus kahjustada andmesubjektide õigusi.

Artikkel 6

Kasutaja taotlusel andmeid vastu võtvate kolmandate isikute kohustused

1. Kolmas isik töötleb talle artikli 5 kohaselt kättesaadavaks tehtud andmeid üksnes kasutajaga kokkulepitud eesmärkidel ja tingimustel ning tingimusel, et järgitakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, sealhulgas andmesubjekti isikuandmetega seotud õigusi. Kolmas isik kustutab andmed, kui need ei ole enam kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, välja arvatud juhul, kui kasutajaga on isikustamata andmetega seoses kokku lepitud teisiti.

2. Kolmas isik ei tohi

muuta kasutaja artikli 5 ja käesoleva artikli kohaste valikute või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil, või kasutajat sundida, eksitada või temaga manipuleerida või õõnestada või kahjustada kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi, sealhulgas digitaalse kasutajaliidese või selle osa kaudu;

b)	olenemata määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punktidest a ja c kasutada vastuvõetud andmeid profiilianalüüsiks, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kasutaja soovitud teenuse osutamiseks;

teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks muule kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui andmed tehakse kättesaadavaks kasutajaga sõlmitud lepingu alusel, ja tingimusel, et asjaomane muu kolmas isik võtab kõik andmevaldaja ja kolmanda isiku vahel kokku lepitud vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks;

d)	teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks ettevõtjale, kes on määratud pääsuvalitsejaks vastavalt määruse (EL) 2022/1925 artiklile 3;

kasutada vastuvõetud andmeid sellise toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed, millele juurde pääsetakse, pärinevad, või jagada andmeid sel eesmärgil muu kolmanda isikuga; samuti ei tohi kolmandad isikud kasutada neile kättesaadavaks tehtud toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud isikustamata andmeid selleks, et saada teavet andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende andmevaldaja poolt kasutamise kohta;

f)	kasutada saadud andmeid viisil, mis kahjustab ühendatud toote või seotud teenuse turvalisust;

g)	eirata artikli 5 lõike 9 kohaselt andmevaldajaga või ärisaladuse omajaga kokku lepitud erimeetmeid ja kahjustada ärisaladuse konfidentsiaalsust;

h)	takistada tarbijast kasutajal, sealhulgas lepingu alusel, vastuvõetud andmeid muudele isikutele kättesaadavaks teha.

Artikkel 9

Andmete kättesaadavaks tegemise hüvitamine

1. Andmevaldaja ja andmesaaja vahel andmete ettevõtjatevaheliste suhete raames kättesaadavaks tegemise eest kokku lepitud hüvitis peab olema mittediskrimineeriv ja mõistlik ja võib sisaldada marginaali.

2. Andmevaldaja ja andmesaaja võtavad hüvitise kokkuleppimisel eelkõige arvesse järgmist:

a)	andmete kättesaadavaks tegemisel tekkinud kulud, sealhulgas eelkõige andmete vormindamise, elektroonilisel teel levitamise ja talletamisega seotud kulud;

b)	investeeringud andmete kogumisse ja koostamisse, kui see on asjakohane, võttes arvesse, kas muud isikud aitasid kaasa kõnealuste andmete saamisele, loomisele või kogumisele.

3. Lõikes 1 osutatud hüvitis võib sõltuda ka andmete mahust, vormingust ja laadist.

4. Kui andmesaaja on VKE või mittetulunduslik teadusasutus ja kui sellisel andmesaajal puuduvad partnerettevõtjad või sidusettevõtjad, kes ei kvalifitseeru VKEdeks, ei tohi kokkulepitud hüvitis ületada lõike 2 punktis a osutatud kulusid.

5. Komisjon võtab vastu suunised mõistliku hüvitise arvutamise kohta, võttes arvesse artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid.

6. Käesolev artikkel ei piira võimalust välistada hüvitise maksmine andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksema hüvitise maksmine muus liidu õiguses või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestes õigusaktides.

7. Andmevaldaja esitab andmesaajale piisavalt üksikasjaliku teabe hüvitise arvutamise aluste kohta, et andmesaaja saaks hinnata, kas lõigetes 1–4 sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 10

Vaidluste lahendamine

1. Kasutajatel, andmevaldajatel ja andmesaajatel on õigus pöörduda käesoleva artikli lõike 5 kohaselt sertifitseeritud vaidluste lahendamise organi poole, et lahendada artikli 4 lõigetest 3 ja 9 ning artikli 5 lõikest 12 tulenevaid vaidlusi ning vaidlusi, mis on seotud andmete kättesaadavaks tegemise õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste ja läbipaistva viisiga vastavalt käesolevale peatükile ja IV peatükile.

2. Vaidluste lahendamise organid teavitavad asjaomaseid pooli tasudest või tasude kindlaksmääramiseks kasutatavatest mehhanismidest enne, kui kõnealused pooled taotlevad otsuse tegemist.

3. Kui artikli 4 lõigete 3 ja 9 ning artikli 5 lõike 12 alusel vaidluste lahendamise organile edastatud vaidluste puhul teeb vaidluste lahendamise organ otsuse kasutaja või andmesaaja kasuks, maksab andmevaldaja kõik vaidluste lahendamise organi nõutavad tasud ja hüvitab asjaomasele kasutajale või andmesaajale kõik muud mõistlikud kulud, mis tal on tekkinud seoses vaidluse lahendamisega. Kui vaidluste lahendamise organ teeb vaidluses otsuse andmevaldaja kasuks, ei ole kasutaja või andmesaaja kohustatud hüvitama tasusid ega muid kulusid, mida andmevaldaja seoses vaidluse lahendamisega on tasunud või peab tasuma, välja arvatud juhul, kui vaidluste lahendamise organ leiab, et kasutaja või andmesaaja tegutses ilmselgelt pahauskselt.

4. Klientidel ja andmetöötlusteenuse osutajatel on õigus pöörduda käesoleva artikli lõike 5 kohaselt sertifitseeritud vaidluste lahendamise organi poole, et lahendada vaidlusi, mis on seotud artiklite 23–31 kohaste klientide õiguste ja andmetöötlusteenuse osutajate kohustuste rikkumisega.

5. Liikmesriik, kus vaidluste lahendamise organ asub, sertifitseerib selle organi tema taotlusel, kui asjaomane organ on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	ta on erapooletu ja sõltumatu ning teeb oma otsused selgete, mittediskrimineerivate ja õiglaste menetlusnormide kohaselt;

b)	tal on vajalikud eksperditeadmised, eelkõige seoses õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimustega, sealhulgas hüvitistega, ning andmete kättesaadavaks tegemise läbipaistva viisiga, mis võimaldavad organil need tingimused tulemuslikult kindlaks määrata;

c)	ta on elektroonilise side tehnoloogia abil hõlpsasti kättesaadav;

d)	ta on võimeline tegema otsuseid kiiresti, tulemuslikult ja kulutasuvalt vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 5 kohaselt sertifitseeritud vaidluste lahendamise organitest. Komisjon avaldab nende organite loetelu spetsiaalsel veebisaidil ja ajakohastab seda.

7. Vaidluste lahendamise organ keeldub menetlemast taotlust lahendada vaidlus, mis on juba esitatud mõnele teisele vaidluste lahendamise organile või liikmesriigi kohtule.

8. Vaidluste lahendamise organ annab pooltele võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma seisukoht küsimustes, millega asjaomased pooled on kõnealuse organi poole pöördunud. Sellega seoses esitatakse igale vaidluse poolele teise vaidluse poole seisukohad ja ekspertide avaldused. Pooltele antakse võimalus esitada nende seisukohtade ja avalduste kohta märkusi.

9. Vaidluste lahendamise organ teeb talle edastatud vaidluses otsuse hiljemalt 90 päeva jooksul pärast lõigete 1 ja 4 kohase taotluse esitamist. Otsus tehakse kirjalikult või püsival andmekandjal ning otsusele lisatakse põhjendused.

10. Vaidluste lahendamise organid koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks iga-aastased tegevusaruanded. Iga-aastane aruanne sisaldab eelkõige järgmist üldist teavet:

a)	koondteave vaidluste tulemuste kohta;

b)	vaidluste lahendamiseks keskmiselt kulunud aeg;

c)	vaidluste kõige levinumad põhjused.

11. Teabe ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks võib vaidluste lahendamise organ otsustada lisada lõikes 10 osutatud aruandele soovitusi selle kohta, kuidas probleeme vältida või lahendada.

12. Vaidluste lahendamise organi otsus on pooltele siduv üksnes juhul, kui pooled on enne vaidluse lahendamise menetluse algust sõnaselgelt nõustunud selle siduva laadiga.

13. Käesolev artikkel ei mõjuta poolte õigust esitada hagi liikmesriigi kohtusse.

Artikkel 11

Andmete loata kasutamise või avalikustamise suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed

1. Andmevaldaja võib kohaldada asjakohaseid tehnilisi kaitsemeetmeid, sealhulgas nutilepinguid ja krüpteerimist, et hoida ära loata juurdepääs andmetele, sealhulgas metaandmetele, ning tagada artiklite 4, 5, 6, 8 ja 9 ning andmete kättesaadavaks tegemist käsitlevate kokkulepitud lepingutingimuste täitmine. Selliste tehniliste kaitsemeetmetega ei tehta vahet andmesaajate vahel ega piirata kasutaja õigust saada andmete koopia, andmeid välja võtta, kasutada või neile juurde pääseda, esitada andmeid kolmandatele isikutele vastavalt artiklile 5 ega kolmanda isiku õigusi, mis tulenevad liidu õigusest või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestest õigusaktidest. Kasutajad, kolmandad isikud ja andmesaajad ei tohi selliseid tehnilisi kaitsemeetmeid muuta ega kõrvaldada, kui andmevaldaja ei ole selleks nõusolekut andnud.

2. Lõikes 3 osutatud asjaolude korral teeb kolmas isik või andmesaaja põhjendamatu viivituseta andmevaldaja ning kohaldataval juhul ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, või kasutaja taotlusel järgmist:

a)	kustutab andmevaldaja poolt kättesaadavaks tehtud andmed ja kõik nende koopiad;

lõpetab selliste andmete abil saadud teadmiste põhjal toodetud kaupade, tuletisandmete või teenuste tootmise, pakkumise, või turule laskmise või kasutamise, või õigusi rikkuvate kaupade impordi, ekspordi või ladustamise nimetatud eesmärkidel, ning hävitab kõik õigusi rikkuvad kaubad, kui on tõsine oht, et kõnealuste andmete ebaseaduslik kasutamine põhjustab andmevaldajale, ärisaladuse omajale või kasutajale olulist kahju või kui selline meede ei oleks andmevaldaja, ärisaladuse omaja või kasutaja huve silmas pidades ebaproportsionaalne;

c)	teavitab kasutajat andmete loata kasutamisest või avalikustamisest ning meetmetest, mis on võetud andmete loata kasutamise või avalikustamise lõpetamiseks;

d)	maksab hüvitist poolele, kes kannatab selliste andmete väärkasutamise või avalikustamise tõttu, millele on ebaseaduslikult juurde pääsetud või mida on ebaseaduslikult kasutatud.

3. Lõiget 2 kohaldatakse, kui kolmas isik või andmesaaja

a)	on andmete saamiseks esitanud andmevaldajale vale teavet, kasutanud eksitavaid või sunnivahendeid või kuritarvitanud andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki;

b)	on kasutanud kättesaadavaks tehtud andmeid lubamatutel eesmärkidel, sealhulgas konkureeriva ühendatud toote väljatöötamiseks artikli 6 lõike 2 punkti e tähenduses;

c)	on ebaseaduslikult avalikustanud andmeid muule isikule;

d)	ei ole säilitanud artikli 5 lõike 9 kohaselt kokku lepitud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid või

e)	on muutnud andmevaldaja poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kohaldatud tehnilisi kaitsemeetmeid või need kõrvaldanud ilma andmevaldaja nõusolekuta.

4. Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui kasutaja muudab andmevaldaja kohaldatavaid tehnilisi kaitsemeetmeid või kõrvaldab need või ei säilita tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mida kasutaja on andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, nõusolekul ärisaladuse säilitamiseks võtnud, ning kõigi muude isikute puhul, kes saavad kasutajalt andmeid käesolevat määrust rikkudes.

5. Kui andmesaaja rikub artikli 6 lõike 2 punkti a või b, on kasutajatel samad õigused, mis on antud andmevaldajatele käesoleva artikli lõikega 2.

Artikkel 13

Teise ettevõtja suhtes ühepoolselt kehtestatud ebaõiglased lepingutingimused

1. Lepingutingimus, mis käsitleb andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamist või vastutust ja õiguskaitsevahendeid andmetega seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral, mille ettevõtja on ühepoolselt kehtestanud teise ettevõtja suhtes, ei ole viimati nimetatud ettevõtjale siduv, kui see on ebaõiglane.

2. Lepingutingimust, mis põhineb liidu õiguse kohustuslikel sätetel või sellistel liidu õiguse sätetel, mida kohaldataks juhul, kui lepingutingimused seda küsimust ei reguleeriks, ei käsitata ebaõiglasena.

3. Lepingutingimus on ebaõiglane, kui selle kasutamine kaldub suurel määral kõrvale andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise heast kaubandustavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

4. Eelkõige käsitatakse lepingutingimust lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)	välistada või piirata ühepoolselt tingimuse kehtestanud lepinguosalise vastutust tahtliku teo või raske hooletuse korral;

b)	välistada õiguskaitsevahendid, mis on kättesaadavad poolele, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral, või välistada selle poole vastutus, kes tingimuse ühepoolselt kehtestas, nende kohustuste rikkumise korral;

c)	anda lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolele ainuõigus otsustada, kas esitatud andmed on lepinguga kooskõlas, või tõlgendada lepingutingimusi.

5. Lepingutingimust käsitatakse lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)	sobimatult piirata lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid või vastutust nende kohustuste rikkumise korral või laiendada selle ettevõtja vastutust, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati;

lubada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel pääseda juurde teise lepinguosalise andmetele ja neid kasutada viisil, mis kahjustab oluliselt teise lepinguosalise õigustatud huve, eelkõige juhul, kui sellised andmed sisaldavad tundlikku äriteavet või on kaitstud ärisaladustega või intellektuaalomandi õigustega;

takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, kasutada lepingu kehtivusaja jooksul tema poolt esitatud või loodud andmeid või piirata selliste andmete kasutamist sellises ulatuses, et kõnealusel poolel ei ole õigust selliseid andmeid kasutada, koguda, neile juurde pääseda või neid kontrollida või kasutada nende väärtust asjakohasel viisil;

d)	takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepingut mõistliku aja jooksul lõpetada;

e)	takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, saada lepingu kehtivusaja jooksul või mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõpetamist koopiat andmetest, mille see pool on esitanud või loonud;

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel lõpetada leping ebamõistlikult lühikese etteteatamisega, võttes arvesse teise lepinguosalise mõistlikke võimalusi minna üle alternatiivsele ja võrreldavale teenusele ning sellise lõpetamisega tekitatud rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui selleks on mõjuvad põhjused;

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel oluliselt muuta lepingus täpsustatud hinda või muud sisulist tingimust, mis on seotud jagatavate andmete laadi, vormingu, kvaliteedi või kvantiteediga, ilma lepingus kindlaks määratud mõjuva põhjuseta ja ilma et teisel poolel oleks õigus sellise muudatuse korral leping lõpetada.

Esimese lõigu punkt g ei mõjuta tingimusi, mille kohaselt lepingutingimuseühepoolselt kehtestanud pool jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, eeldusel et lepingus on tingimuste ühepoolseks muutmiseks kindlaks määratud mõjuv põhjus, et tingimuse ühepoolselt kehtestanud pool on kohustatud teist lepinguosalist kavatsetud muudatusest mõistliku etteteatamisega teavitama ning et sellise muudatuse korral on teisel lepinguosalisel õigus leping tasuta lõpetada.

6. Lepingutingimus loetakse käesoleva artikli tähenduses ühepoolselt kehtestatuks, kui selle on esitanud üks lepinguosaline ja teine lepinguosaline ei ole saanud selle sisu mõjutada, hoolimata katsest selle üle läbirääkimisi pidada. Lepingutingimuse esitanud lepinguosalisel lasub kohustus tõendada, et seda tingimust ei ole kehtestatud ühepoolselt. Lepingupool, kes vaidlusaluse lepingutingimuse lepingusse lisas, ei saa väita, et tegemist on ebaõiglase lepingutingimusega.

7. Kui ebaõiglane lepingutingimus on lepingu ülejäänud tingimustest eraldatav, jäävad need ülejäänud tingimused siduvaks.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, millega määratakse kindlaks lepingu põhiese, ega esitatavate andmete eest makstava hinna piisavuse suhtes.

9. Lõikega 1 hõlmatud lepingu osalised ei tohi käesoleva artikli kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle mõju muuta.

V PEATÜKK

AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ERAKORRALISE VAJADUSE TÕTTU ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 15

Erakorraline vajadus andmeid kasutada

1. Erakorraline vajadus teatavate andmete kasutamiseks käesoleva peatüki tähenduses on ajaliselt ja ulatuselt piiratud ning loetakse olemasolevaks üksnes ühel järgmisel juhul:

a)	kui taotletud andmed on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks ning avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei saa selliseid andmeid samaväärsetel tingimustel mõnel muul moel õigel ajal ja tulemuslikult hankida;

juhtudel, mis ei ole hõlmatud punktiga a, ning üksnes isikustamata andmete puhul, kui

avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ tegutseb liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on kindlaks määranud teatavad andmed, mille puudumine takistab tal täita avalikes huvides eriülesannet, mis on sõnaselgelt õiguses ette nähtud, näiteks ametliku statistika tegemine või üldise hädaolukorra leevendamine või sellest taastumine, ning

ii)

avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ on ammendanud kõik muud oma kasutuses olevad võimalused selliste andmete hankimiseks, sealhulgas isikustamata andmete ostmine turul, pakkudes turuhindu, või tuginemine kehtivatele kohustustele teha andmed kättesaadavaks või selliste uute õigusaktide vastuvõtmine, millega võib tagada andmete õigeaegse kättesaadavuse.

2. lõike 1 punkti b ei kohaldata mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate suhtes.

3. Kohustust tõendada, et avaliku sektori asutus ei saanud isikustamata andmeid hankida nende turul ostmise teel, ei kohaldata siis, kui avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui nende andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud.

Artikkel 17

Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

1. Artikli 14 kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse, sealhulgas andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikke asjakohaseid metaandmeid;

b)	tõendab, et täidetud on tingimused, mida on vaja artiklis 15 osutatud sellise erakorralise vajaduse olemasoluks, mille tarvis andmeid taotletakse;

c)	selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust, sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda, kuidas isikuandmete töötlemisega seda erakorralist vajadust rahuldatakse;

d)	võimaluse korral täpsustab, millal kõik isikud, kellel on andmetele juurdepääs, andmed eeldatavasti kustutavad;

e)	põhjendab selle andmevaldaja valikut, kellele taotlus on adresseeritud;

f)	märgib muud avaliku sektori asutused või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organid ja kolmandad isikud, kellega saadud andmeid eeldatavasti jagatakse;

täpsustab isikuandmete taotlemise korral andmekaitse põhimõtete ja andmekaitsemeetmete rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed ning vajalikud kaitsemeetmed, näiteks pseudonüümimine, ning selle, kas andmevaldaja saab enne andmete kättesaadavaks tegemist kohaldada anonüümimist;

h)	märgib õigusliku sätte, millega antakse taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organitele avalikes huvides täidetav eriülesanne, mis on asjakohane andmete taotlemise jaoks;

i)	täpsustab tähtaja, millele on osutatud artikli 18 lõikes 2 ja mille jooksul tuleb andmed kättesaadavaks teha ning mille jooksul võib andmevaldaja taotleda avaliku sektori asutuselt, komisjonilt, Euroopa Keskpangalt või liidu organilt taotluse muutmist või tagasivõtmist;

j)	teeb kõik endast oleneva, et vältida sellise andmetaotluse rahuldamist, mille tulemusel vastutaks andmevaldaja liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise eest.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud andmetaotlus peab

a)	olema esitatud kirjalikult ning andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

b)	täpsustama, mis liiki andmeid taotletakse, ja vastama andmetele, mille üle andmevaldajal on taotluse esitamise ajal kontroll;

c)	olema erakorralise vajadusega proportsionaalne ja põhjendatud, nii taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele juurdepääsu sageduse osas;

d)	järgima andmevaldaja õiguspäraseid eesmärke, tagades ärisaladuste kaitse kooskõlas artikli 19 lõikega 3, ning kulutuste ja jõupingutuste tegemise, mida on vaja andmete kättesaadavaks tegemiseks;

käsitlema isikustamata andmeid ning üksnes juhul, kui on tõendatud nende ebapiisavus andmete kasutamise erakorralisele vajadusele reageerimiseks kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a, taotlema isikuandmeid pseudonüümitud kujul ning nägema ette tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida võetakse andmete kaitsmiseks;

f)	teavitama andmevaldajat karistustest, mille artikli 37 kohaselt määratud pädev asutus määrab vastavalt artiklile 40, kui taotlust ei rahuldata;

kui taotluse esitab avaliku sektori asutus, olema edastatud avaliku sektori asukohaliikmesriigi andmekoordinaatorile, kellele on osutatud artiklis 37 ning kes teeb taotluse internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui andmekoordinaator leiab, et see ohustaks avalikku julgeolekut;

h)	kui taotluse esitab komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks;

i)	olema isikuandmete taotlemise korral põhjendamatu viivituseta teada antud järelevalveasutusele määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seireks avaliku sektori asutuse asukohaliikmesriigis.

Euroopa Keskpank ja liidu organid teavitavad oma taotlustest komisjoni.

3. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei tee käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid kättesaadavaks määruse (EL) 2022/868 artikli 2 lõikes 2 või direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõikes 11 määratletud taaskasutamiseks. Avaliku sektori asutuste valduses olevate käesoleva peatüki kohaselt saadud andmete suhtes ei kohaldata määrust (EL) 2022/868 ega direktiivi (EL) 2019/1024.

4. Käesoleva artikli lõikega 3 ei takistata avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil vahetada käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid teise avaliku sektori asutuse või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organiga, et täita artiklis 15 osutatud ülesandeid, nagu on täpsustatud taotluses kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga f, või teha andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, kui ta on delegeerinud kõnealusele kolmandale isikule üldsusele kättesaadava kokkuleppe alusel tehnilise ülevaatuse või muu funktsiooni. Selliste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ka artikli 19 kohaseid avaliku sektori asutuste kohustusi, eeskätt ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise kaitsemeetmeid. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ käesoleva lõike alusel andmeid edastab või kättesaadavaks teeb, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi.

5. Kui andmevaldaja leiab, et tema õigusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, on andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega rikutud, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

6. Komisjon koostab käesoleva artikli alusel taotluste jaoks näidisvormi.

Artikkel 18

Andmetaotluste rahuldamine

1. Andmevaldaja, kes saab käesoleva peatüki alusel andmete kättesaadavaks tegemise taotluse, teeb andmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks, võttes arvesse vajalikke tehnilisi, korralduslikke ja õiguslikke meetmeid.

2. Ilma et see piiraks liidu või riigisiseses õiguses kindlaks määratud andmete kättesaadavusega seotud erivajadusi, võib andmevaldaja käesoleva peatüki kohase andmete kättesaadavaks tegemise taotluse tagasi lükata või paluda selle muutmist põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte taotluse selliste andmete saamiseks, mida on vaja üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, ja põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte taotluse muu erakorralise vajaduse korral, ühel järgmisel põhjusel:

a)	andmevaldajal puudub kontroll taotletud andmete üle;

b)	samal eesmärgil on sarnase taotluse varem esitanud mõni muu avaliku sektori asutus või komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ning andmevaldajat ei ole artikli 19 lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud andmete kustutamisest;

c)	taotlus ei vasta artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

3. Kui andmevaldaja otsustab taotluse tagasi lükata või paluda selle muutmist vastavalt lõike 2 punktile b, märgib ta selle avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organi andmed, kes varem samal eesmärgil taotluse esitas.

4. Kui nõutud andmed sisaldavad isikuandmeid, anonüümib andmevaldaja need andmed nõuetekohaselt, välja arvatud juhul, kui avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile andmete kättesaadavaks tegemise taotluse rahuldamine nõuab isikuandmete avalikustamist. Sellisel juhul andmevaldaja pseudonüümib andmed.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ soovib vaidlustada taotletud andmete esitamisest keeldumise andmevaldaja poolt või kui andmevaldaja soovib vaidlustada taotluse ning küsimust ei saa lahendada taotluse asjakohase muutmise teel, esitatakse küsimus artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 20

Erakorralise vajaduse korral makstav hüvitis

1. Andmevaldajad, välja arvatud mikroettevõtjad ja väikeettevõtjad, teevad tasuta kättesaadavaks andmed, mis on artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, kes on saanud andmeid, tunnustab andmevaldajat avalikult, kui andmevaldaja seda nõuab.

2. Andmevaldajal on õigus saada artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest õiglast hüvitist. Hüvitis katab taotluse rahuldamiseks kantud tehnilised ja korralduslikud kulud, sealhulgas, kui see on kohaldatav, anonüümimise, pseudonüümimise, koondamise ja tehnilise kohandamise kulud ning mõistlikus suuruses marginaali. Andmevaldaja esitab avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organi taotluse alusel teabe kulude ja mõistliku marginaali arvutamise aluste kohta.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui andmete kättesaadavaks tegemise eest nõuab hüvitist mikroettevõtja ja väikeettevõtja.

4. Andmevaldajatel ei ole õigust nõuda artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest hüvitist, kui avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud. Liikmesriigid annavad komisjonile teada, kui andmete ostmine ametliku statistika tegemiseks ei ole liikmesriigi õigusega lubatud.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei ole nõus andmevaldaja taotletud hüvitise tasemega, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 21

Erakorralise vajaduse kontekstis saadud andmete jagamine teadusasutuste või statistikaasutustega

1. Avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil on õigus jagada käesoleva peatüki alusel saadud andmeid

a)	üksikisikute või organisatsioonidega, et teha teadusuuringuid või analüüse kooskõlas eesmärgiga, milleks andmeid taotleti, või

b)	riiklike statistikaametite ja Eurostatiga ametliku statistika tegemiseks.

2. lõike 1 alusel andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid tegutsevad mittetulunduslikel alustel või liidu või riigisiseses õiguses tunnustatud avalikku huvi pakkuva ülesande raames. Nende hulka ei kuulu organisatsioonid, mille üle äriühingutel on märkimisväärne mõju, mille tulemuseks on tõenäoliselt eelisjuurdepääs teadusuuringute tulemustele.

3. Käesoleva artikli lõike 1 alusel andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid järgivad samu kohustusi, mida kohaldatakse avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organite suhtes vastavalt artikli 17 lõikele 3 ja artiklile 19.

4. Olenemata artikli 19 lõike 1 punktist c võivad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid säilitada saadud andmeid eesmärgil, milleks andmeid taotleti, kuni kuus kuud pärast seda, kui avaliku sektori asutused, komisjon, Euroopa Keskpank ja liidu organid on andmed kustutanud.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ kavatseb andmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel edastada või kättesaadavaks teha, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi, märkides andmeid vastu võtva organisatsiooni või üksikisiku nime ja kontaktandmed, andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärgi, andmete kasutamise ajavahemiku ning võetud tehnilised kaitse- ja korralduslikud meetmed, sealhulgas juhul, kui tegemist on isikuandmete või ärisaladustega. Kui andmevaldaja ei ole nõus andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 22

Vastastikune abi ja piiriülene koostöö

1. Avaliku sektori asutused, komisjon, Euroopa Keskpank ja liidu organid teevad käesoleva peatüki järjepideval rakendamisel koostööd ja abistavad üksteist.

2. lõike 1 alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud andmeid ei kasutata viisil, mis on vastuolus selle eesmärgiga, milleks neid taotleti.

3. Kui avaliku sektori asutus kavatseb taotleda andmeid teises liikmesriigis asuvalt andmevaldajalt, teatab ta sellest kõigepealt artikli 37 kohaselt määratud kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele. Seda nõuet kohaldatakse ka komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite taotluste puhul. Taotluse vaatab läbi andmevaldaja asukohaliikmesriigi pädev asutus.

4. Pärast taotluse läbivaatamist artiklis 17 sätestatud nõuete alusel võtab asjaomane pädev asutus põhjendamatu viivituseta ühe järgmise meetme:

edastab taotluse andmevaldajale ja vajaduse korral teavitab taotluse esitanud avaliku sektori asutust, komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organit vajadusest, kui see eksisteerib, teha koostööd andmevaldaja asukohaliikmesriigi avaliku sektori asutustega, et vähendada andmevaldaja halduskoormust taotluse täitmisel;

b)	lükkab taotluse kooskõlas käesoleva peatükiga igakülgselt põhjendatuna tagasi.

Taotluse esitanud avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab esimese lõigu kohast asjaomase pädeva asutuse teavitust ja põhjendusi arvesse enne taotluse võimalikku uuesti esitamist.

VI PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSTEENUSTE VAHETAMINE

Artikkel 25

Vahetamist käsitlevad lepingutingimused

1. Kliendi õigused ja andmetöötlusteenuse osutaja kohustused seoses selliste teenuste osutajate vahetamisega või, kui see on kohaldatav, lokaalsele IKT-taristule üleminekuga määratakse selgelt kindlaks kirjalikus lepingus. Andmetöötlusteenuse osutaja teeb lepingu kliendile enne lepingu allkirjastamist kättesaadavaks viisil, mis võimaldab kliendil lepingut säilitada ja taasesitada.

2. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2019/770 kohaldamist, hõlmab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud leping vähemalt järgmist:

tingimused, mis võimaldavad kliendil taotluse korral minna üle erineva andmetöötlusteenuse osutaja pakutavale andmetöötlusteenusele või kanda kõik eksporditavad andmed ja digivarad üle lokaalsesse IKT-taristusse põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui kohustusliku maksimaalselt 30 kalendripäeva pikkuse üleminekuperioodi ajal, mis algab pärast punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja möödumist, mille jooksul jääb teenusleping kohaldatavaks ning mille jooksul andmetöötlusteenuse osutaja

i)	pakub kliendile ja kliendi volitatud kolmandatele isikutele vahetusprotsessis mõistlikku abi;

ii)	tegutseb nõuetekohase hoolsusega, et säilitada talitluspidevus, ning jätkab funktsioonide või teenuste osutamist lepingu alusel;

iii)	annab selget teavet seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutaja funktsioonide või teenuste osutamise järjepidevusega seotud teadaolevate riskide kohta;

iv)	tagab kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õigusega kõrgetasemelise turvalisuse kogu vahetusprotsessi vältel, eelkõige andmete turvalisuse nende edastamise ajal ja andmete jätkuva turvalisuse punktis g sätestatud väljavõtmisaja jooksul;

b)	andmetöötlusteenuse osutaja kohustus toetada kliendi lahkumisstrateegiat, mis on seotud lepingujärgsete teenustega, sealhulgas esitades kogu asjakohase teabe;

tingimus, milles täpsustatakse, et leping loetakse lõpetatuks ja klienti teavitatakse lõpetamisest ühel järgmistest juhtudest:

i)	kui see on kohaldatav, pärast vahetusprotsessi edukat lõpuleviimist;

ii)	punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja möödumisel, kui klient ei taha teenust vahetada, vaid soovib kustutada teenuse lõpetamisel oma eksporditavad andmed ja digivarad;

d)	maksimaalne etteteatamisaeg vahetusprotsessi algatamiseks, mis ei tohi olla pikem kui kaks kuud;

e)	ammendav spetsifikatsioon, mis hõlmab kõiki selliste andmete ja digivarade kategooriaid, mida võib vahetusprotsessi käigus üle kanda, sealhulgas vähemalt kõiki eksporditavaid andmeid;

teenuseosutaja andmetöötlusteenuse sisemise toimimisega seotud selliste andmekategooriate ammendav spetsifikatsioon, mis tuleb käesoleva lõike punkti e kohastest eksporditavatest andmetest välja jätta, kui esineb teenuseosutaja ärisaladuste kahjustamise oht, tingimusel et selline väljajätmine ei takista ega lükka edasi artiklis 23 sätestatud vahetusprotsessi;

g)	vähemalt 30-kalendripäevane andmete väljavõtmise kohustuslik miinimumperiood alates kliendi ja andmetöötlusteenuse osutaja vahel käesoleva lõike punkti a ja lõike 4 kohaselt kokku lepitud üleminekuperioodi lõppemisest;

tingimus, millega tagatakse kliendi poolt otse loodud või otseselt kliendiga seotud kõigi eksporditavate andmete ja digivarade täielik kustutamine pärast punktis g sätestatud väljavõtmisaja möödumist või pärast alternatiivse kokkulepitud perioodi möödumist punktis g osutatud perioodi lõppemisest hilisemal kuupäeval, tingimusel et vahetusprotsess on edukalt lõpule viidud;

i)	vahetustasud, mida andmetöötlusteenuse osutajad võivad kehtestada kooskõlas artikliga 29.

3. Lõikes 1 osutatud leping sisaldab sätteid, millega nähakse ette, et klient võib teavitada andmetöötlusteenuse osutajat oma otsusest teha lõike 2 punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja lõppedes üks või mitu järgmist toimingut:

a)	minna üle erinevale andmetöötlusteenuse osutajale, millisel juhul esitab klient selle teenuseosutaja kohta vajalikud andmed;

b)	minna üle lokaalsele IKT-taristule;

c)	kustutada oma eksporditavad andmed ja digivarad.

4. Kui lõike 2 punktis a sätestatud kohustuslik üleminekuperiood ei ole tehniliselt võimalik, teavitab andmetöötlusteenuse osutaja klienti 14 tööpäeva jooksul pärast teenuse vahetamise taotluse esitamist ning põhjendab igakülgselt tehnilist võimatust ja märgib alternatiivse üleminekuperioodi, mis ei ületa seitset kuud. Vastavalt lõikele 1 tagatakse kogu alternatiivse üleminekuperioodi jooksul teenuse järjepidevus.

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, sisaldab lõikes 1 osutatud leping tingimusi, millega antakse kliendile õigus pikendada üleminekuperioodi üks kord ajavahemiku võrra, mida klient peab oma eesmärkide seisukohalt sobivamaks.

Artikkel 26

Andmetöötlusteenuse osutajate teavitamiskohustus

Andmetöötlusteenuse osutaja esitab kliendile

a)	teabe andmetöötlusteenuse vahetamise ja ülekandmise olemasoleva korra kohta, sealhulgas teabe olemasolevate vahetuse ja ülekandmise meetodite ja vormingute ning andmetöötlusteenuse osutajale teadaolevate kitsenduste ja tehniliste piirangute kohta;

viite andmetöötlusteenuse osutaja hallatavale ajakohastatud veebipõhisele registrile, mis sisaldab üksikasju kõigi andmestruktuuride ja andmevormingute kohta ning asjakohaseid standardeid ja avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioone, milles on kättesaadavad artikli 25 lõike 2 punktis e osutatud eksporditavad andmed.

Artikkel 32

Valitsusasutuste juurdepääs ja edastamine rahvusvahelisel tasandil

1. Ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist, võtavad andmetöötlusteenuse osutajad kõik piisavad tehnilised, korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas lepingud, et vältida rahvusvahelist ja kolmandate riikide valitsusasutuste juurdepääsu liidus säilitatavatele isikustamata andmetele ning selliste andmete edastamist, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega.

2. Kolmanda riigi kohtu otsust või kolmanda riigi haldusasutuse otsust, millega nõutakse andmetöötlusteenuse osutajalt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidus säilitatavate isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu võimaldamist, tunnustatakse või see pööratakse täitmisele üksnes juhul, kui see põhineb taotleva kolmanda riigi ja liidu vahel kehtival rahvusvahelisel kokkuleppel, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul, või taotleva kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel vastaval kokkuleppel.

3. Kui lõikes 2 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel adresseeritakse andmetöötlusteenuse osutajale kolmanda riigi kohtu või kolmanda riigi haldusasutuse otsus edastada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus säilitatavaid isikustamata andmeid või anda neile juurdepääs, ning selle otsuse täitmine võiks seada otsuse saaja vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:

a)	kolmanda riigi süsteemi kohaselt tuleb esitada sellise otsuse või kohtuotsuse põhjused ja proportsionaalsus ning selline otsus või kohtuotsus peab olema laadilt spetsiifiline, näiteks näidates ära küllaldase seose teatavate kahtlustatavate isikute või rikkumistega;

b)	adressaadi põhjendatud vastuväite vaatab läbi kolmanda riigi pädev kohus ning

pädev kolmanda riigi kohus, kes võtab vastu otsuse või vaatab läbi haldusasutuse otsuse, on kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt volitatud võtma asjakohasel viisil arvesse liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega kaitstud andmeid pakkuva teenuseosutaja asjaomaseid õigustatud huve.

Otsuse või kohtuotsuse adressaat võib küsida arvamust asjaomaselt riigiorganilt või õigusküsimustes tehtava koostöö vallas pädevalt asutuselt, et teha kindlaks, kas esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, eelkõige kui ta leiab, et otsus võib olla seotud ärisaladuste ja muu tundliku äriteabega või sisuga, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega, või kui edastamine võib kaasa tuua tagasituvastuse. Asjaomane riigiorgan või asutus võib konsulteerida komisjoniga. Kui adressaat leiab, et otsus või kohtuotsus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeoleku- või kaitsehuve, küsib ta asjaomase pädeva riigiorgani või asutuse arvamust, et teha kindlaks, kas taotletud andmed on seotud riikliku julgeolekuga või liidu või selle liikmesriikide kaitsehuvidega. Kui adressaat ei ole kuu aja jooksul vastust saanud või kui asjaomase organi või asutuse arvamuse kohaselt ei ole esimeses lõigus sätestatud tingimused täidetud, võib adressaat edastamise või isikustamata andmetele juurdepääsu taotluse nimetatud põhjustel tagasi lükata.

Artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõustab ja abistab komisjoni suuniste väljatöötamisel, millega hinnatakse, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab andmetöötlusteenuse osutaja taotlusele vastates minimaalse lubatud koguse andmeid, võttes aluseks teenuseosutaja, asjaomase pädeva organi või asutuse taotlust puudutava mõistliku tõlgenduse.

5. Andmetöötlusteenuse osutaja teavitab klienti kolmanda riigi asutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne selle taotluse rahuldamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil, ja niikaua, kui see on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks.

VIII PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME

Artikkel 33

Andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenuste ning ühtsete Euroopa andmeruumide koostalitlusvõimega seotud olulised nõuded

1. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele osalejatele, järgivad järgmisi olulisi nõudeid koostalitlusvõime hõlbustamiseks seoses andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenustega ning ühtsete Euroopa andmeruumidega, mis on eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed koostalitlusvõimelised ühtsete standardite ja tavade raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks:

a)	tuleb piisavalt kirjeldada, asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, andmekogumi sisu, kasutuspiiranguid, litsentse, andmete kogumise metoodikat, andmete kvaliteeti ja ebakindlust, et andmesaajal oleks võimalik andmeid leida, neile juurde pääseda ja neid kasutada;

b)	tuleb avalikult kättesaadavalt ja järjepidevalt kirjeldada andmestruktuure, andmevorminguid, sõnastikke, klassifitseerimisskeeme, taksonoomiaid ja koodiloendeid, kui need on kättesaadavad;

tuleb piisavalt kirjeldada andmetele juurdepääsu tehnilisi vahendeid, nagu rakendusliidesed, ning nende kasutustingimusi ja teenuse kvaliteeti, et võimaldada automaatset juurdepääsu andmetele ja nende edastamist poolte vahel, sealhulgas pidevalt, hulgiallalaadimise teel või reaalajas masinloetavas vormingus, kui see on tehniliselt teostatav ja ei takista ühendatud toote head toimimist;

d)	kui see on kohaldatav, vahendid, mis võimaldavad andmete jagamise kokkulepete täitmise automatiseerimise vahendite, näiteks nutilepingute koostalitlusvõimet.

Nõuded võivad olla üldist laadi või puudutada konkreetseid sektoreid, võttes samal ajal täielikult arvesse seoseid muust liidu või riigisisesest õigusest tulenevate nõuetega.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid seoses nõuetega, millel nende laadi tõttu ei saa olla kavandatud mõju, välja arvatud juhul, kui neid on täpsustatud siduvates liidu õigusaktides, ning tehnoloogia ja turu arengu sobivaks kajastamiseks.

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid kooskõlas artikli 42 punkti c alapunktiga iii.

3. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

4. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele vastav harmoneeritud standard ja

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

7. Lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

8. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

9. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad harmoneeritud standardiga samu olulisi nõudeid.

10. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

11. Komisjon võib võtta vastu suunised, võttes arvesse määruse (EL) 2022/868 artikli 30 punkti h kohast Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ettepanekut, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

Artikkel 34

Koostalitlusvõime andmetöötlusteenuste paralleelse kasutamise eesmärgil

1. Artiklis 23, artiklis 24, artikli 25 lõike 2 punkti a alapunktides ii, iv, punktides e ja f ning artikli 30 lõigetes 2–5 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis ka andmetöötlusteenuse osutajate suhtes, et hõlbustada koostalitlusvõimet andmetöötlusteenuste paralleelse kasutamise eesmärgil.

2. Kui andmetöötlusteenust kasutatakse paralleelselt koos teise andmetöötlusteenusega, võivad andmetöötlusteenuse osutajad nõuda andmete väljaviimise tasusid, kuid ainult kantud väljaviimiskulude katmiseks.

Artikkel 35

Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime

1. Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad

a)	saavutama koostalitlusvõime sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel, kui see on tehniliselt teostatav;

b)	parandama digivarade ülekantavust sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel;

c)	hõlbustama sama liiki teenust hõlmavate artikli 30 lõikes 1 osutatud erinevate andmetöötlusteenuste funktsionaalset samaväärsust, kui see on tehniliselt teostatav;

d)	mitte avaldama negatiivset mõju andmetöötlusteenuste ning andmete turvalisusele ja terviklusele;

e)	olema kavandatud viisil, mis võimaldab tehnilisi edusamme ning andmetöötlusteenuste uute funktsioonide ja uuenduste lisamist.

2. Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad piisavalt käsitlema järgmist:

a)	pilvandmetöötluse koostalitlusvõime aspektid, mis on seotud andmetranspordi koostalitlusvõime, süntaktilise koostalitlusvõime, andmete semantilise koostalitlusvõime, käitumusliku koostalitlusvõime ja tegevuspõhimõtete koostalitlusvõimega;

b)	pilveandmete ülekantavuse aspektid, mis on seotud andmete süntaktilise ülekantavuse, andmete semantilise ülekantavuse ja andmepõhimõtete ülekantavusega;

c)	pilverakenduse aspektid, mis on seotud rakenduste süntaktilise ülekantavuse, rakenduste juhiste ülekantavuse, rakenduste metaandmete ülekantavuse, rakenduste käitumusliku ülekantavuse ja rakenduspõhimõtete ülekantavusega.

3. Avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 II lisale.

4. Olles võtnud arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid ning iseregulatsiooni algatusi, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 1 esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega võtta avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonide alusel vastu ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad kõiki lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulisi nõudeid.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse artikli 37 lõike 5 punktis h osutatud asjaomaste pädevate asutuste ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

7. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

8. Artikli 30 lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon rakendusaktidega viite andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevatele harmoneeritud standarditele ja ühtsetele spetsifikatsioonidele andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime standardite liidu keskhoidlas.

9. Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 36

Nutilepingutega seotud olulised nõuded andmete jagamise kokkulepete täitmiseks

1. Nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, tagab, et nutilepingud täidavad järgmisi olulisi nõudeid:

a)	töökindlus ja juurdepääsukontroll, et tagada nutilepingu juurdepääsukontrolli mehhanismid ja väga hea töökindlus, vältimaks funktsionaalseid vigu ja seismaks vastu kolmandate isikute poolsele manipuleerimisele;

tehingute ohutu lõpetamine ja katkestamine, et tagada sellise mehhanismi olemasolu, millega saab lõpetada tehingute pideva täitmise, ning et nutileping sisaldaks sisemisi funktsioone, mille abil saab lepingut lähtestada või anda sellele korralduse toiming peatada või katkestada, et eelkõige vältida edasisi juhuslikke täitmisi;

c)	andmete arhiveerimine ja järjepidevus, et tagada oludes, kus nutileping tuleb lõpetada või deaktiveerida, võimalus arhiveerida tehinguandmed, nutilepingu loogika ja kood, et pidada arvestust andmetega tehtud varasemate toimingute kohta (auditeeritavus), ning

d)	juurdepääsukontroll, et kaitsta nutilepingut juhtimistasandi ja nutilepingute kihtide rangete juurdepääsukontrolli mehhanismide abil;

e)	kooskõla, et tagada kooskõla selle andmete jagamise kokkuleppe tingimustega, mida nutileping täidab.

2. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, teeb vastavushindamise, et täita lõikes 1 sätestatud olulised nõuded, ja väljastab nõuete täitmise kohta ELi vastavusdeklaratsiooni.

3. ELi vastavusdeklaratsiooni koostades vastutab nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, lõikes 1 sätestatud oluliste nõuete täitmise eest.

4. Nutileping, mis vastab harmoneeritud standarditele või nende asjakohastele osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

5. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

6. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Enne käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

8. Lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

9. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks selliste nutilepingute kasutuselevõttu, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud ühtsete spetsifikatsioonide või nende osadega.

10. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu olulisi nõudeid.

11. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku teavet ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

IX PEATÜKK

RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 37

Pädevad asutused ja andmekoordinaatorid

1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse (pädevad asutused). Liikmesriigid võivad luua ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele.

2. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta nende hulgast andmekoordinaatori, et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja abistada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi kõigis selle kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud küsimustes. Pädevad asutused teevad neile lõikega 5 antud ülesannete ja volituste täitmisel üksteisega koostööd.

3. Seiret käesoleva määruse kohaldamise üle isikuandmete kaitse osas teevad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest. Määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

Käesoleva määruse kohaldamise seire eest, niivõrd kui see puudutab komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organeid, vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Kui see on asjakohane, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 62 mutatis mutandis.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse käesolevas lõikes osutatud järelevalveasutuste ülesannetest ja volitustest.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist,

a)	austatakse käesoleva määruse kohaldamisega seotud konkreetsete valdkondlike andmete juurdepääsetavuse ja kasutusega seotud küsimuste puhul valdkondlike asutuste pädevust;

b)	on artiklite 23–31, 34 ja 35 kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutaval pädeval asutusel kogemus andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste ülesanded ja volitused on selgelt kindlaks määratud ning hõlmavad järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kasutajate ja üksuste seas andmepädevuse ning käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse suurendamine;

käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest tulenevate kaebuste menetlemine, sealhulgas seoses ärisaladustega, ja kaebuste sisu asjakohasel määral uurimine ning kaebuse esitaja regulaarne teavitamine, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, uurimise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise pädeva asutusega;

c)	käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes uurimiste läbiviimine, muu hulgas teiselt pädevalt asutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

d)	haldusmenetluse abil mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste karistuste määramine, mis võivad hõlmata sunniraha või tagasiulatuva jõuga karistusi, või kohtumenetluse algatamine trahvide määramiseks;

e)	andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste ja asjakohaste kaubanduslike arengusuundade jälgimine;

teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning asjakohastel juhtudel komisjoni või Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga koostöö tegemine, et tagada käesoleva määruse järjepidev ja tulemuslik kohaldamine, sealhulgas põhjendamatu viivituseta kogu asjakohase teabe elektroonilisel teel vahetamine, sealhulgas seoses käesoleva artikli lõikega 10;

koostöö tegemine asjaomaste pädevate asutustega, kes vastutavad muude liidu või riigisiseste õigusaktide rakendamise eest, sealhulgas andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas pädevate asutustega, järelevalveasutusega, kes vastutab määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, või valdkondlike asutustega, et tagada käesoleva määruse täitmine kooskõlas liidu ja liikmesriigi muu õigusega;

h)	koostöö asjaomaste pädevate asutustega, et tagada artiklite 23–31, 34 ja 35 täitmine kooskõlas muu liidu õigusega ja andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kohalduvate iseregulatsiooni meetmetega;

i)	vahetustasude kaotamise tagamine kooskõlas artikliga 29;

j)	V peatüki kohaselt esitatud andmetaotluste läbivaatamine.

Kui on määratud andmekoordinaator, hõlbustab ta esimese lõigu punktides f, g ja h osutatud koostööd ja abistab pädevaid asutusi nende taotluse korral.

6. Andmekoordinaator, kui selline pädev asutus on määratud, teeb järgmist:

a)	tegutseb ühtse kontaktpunktina kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes;

b)	tagab, et avaliku sektori asutuste poolt erakorralise vajaduse korral vastavalt V peatükile esitatud andmete kättesaadavaks tegemise taotlused on üldsusele internetis kättesaadavad, ning edendab vabatahtlikke andmete jagamise kokkuleppeid avaliku sektori asutuste ja andmevaldajate vahel;

c)	teavitab komisjoni igal aastal artikli 4 lõigete 2 ja 8 ning artikli 5 lõike 11 kohaselt teatatud keeldumistest.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed, nende ülesanded ja volitused ning, kui see on kohaldatav, andmekoordinaatori nime. Komisjon peab selliste asutuste avalikku registrit.

8. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel on pädevad asutused erapooletud ning vabad igasugusest otsesest või kaudsest välisest mõjust ning nad ei tohi küsida ega võtta konkreetsetel juhtudel juhiseid üheltki teiselt avaliku sektori asutuselt ega eraõiguslikult isikult.

9. Liikmesriigid tagavad, et pädevatele asutustele antakse piisavad inim- ja tehnilised ressursid ning asjaomane oskusteave oma ülesannete tõhusaks täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

10. Käesoleva määruse kohaldamisalas olevad üksused kuuluvad üksuse asukohaliikmesriigi pädevusse. Kui üksus asub rohkem kui ühes liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi pädevusse kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht, see tähendab, kus on üksuse peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

11. Iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus, kes teeb liidus kättesaadavaks ühendatud tooteid või pakub teenuseid ja kelle asukoht ei ole liidus, määrab endale mõnes liikmesriigis seadusliku esindaja.

12. Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus volituse oma seaduslikule esindajale, et pädevad asutused saaksid kõigis kõnealuse üksusega seotud küsimustes pöörduda lisaks kõnealusele üksusele või kõnealuse üksuse asemel nimetatud esindaja poole. Kõnealune seaduslik esindaja teeb pädevate asutustega koostööd ja tõendab neile taotluse korral põhjalikult käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva, liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegeva või teenuseid pakkuva üksuse võetud meetmeid ja kehtestatud reegleid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

13. Liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus loetakse kuuluvaks selle liikmesriigi õiguspädevusse, kus asub tema seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja määramine sellise üksuse poolt ei piira üksuse vastutust ega kohtumenetlusi, mis võidakse üksuse suhtes algatada. Kuni ajani, mil üksus käesoleva artikli kohaselt seadusliku esindaja määrab, kuulub ta kohaldatavatel juhtudel kõigi liikmesriikide õiguspädevusse, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja täitmise tagamine. Iga pädev asutus võib teostada oma pädevust, sealhulgas määrata mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, tingimusel et mõni teine pädev asutus ei ole käesoleva määruse alusel algatanud samade asjaoludega seoses täitemenetlust.

14. Pädevatel asutustel on õigus nõuda kasutajatelt, andmevaldajatelt või andmesaajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt, kes kuuluvad oma liikmesriigi õiguspädevusse, kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks. Teabenõue peab olema selle aluseks oleva ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

15. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb abi või täitmismeetmeid pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta igakülgselt põhjendatud taotluse. Pädev asutus esitab sellise taotluse saamisel põhjendamatu viivituseta vastuse, kirjeldades üksikasjalikult võetud või kavandatavaid meetmeid.

16. Pädevad asutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele. Abi taotlemise kontekstis vahetatud ja käesoleva artikli kohaselt antud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 42

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu roll

Määruse (EL) 2022/868 artikli 29 kohaselt komisjoni eksperdirühmana loodud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, milles on esindatud pädevad asutused, toetab käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist järgmiselt:

a)	nõustab ja abistab komisjoni seoses pädevate asutuste järjepidevate tavade väljatöötamisega II, III, V ja VII peatüki täitmise tagamisel;

hõlbustab pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse suurendamise ja teabevahetuse kaudu, eelkõige loob meetodid II, III ja V peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmise tagamisega seotud teabe tõhusaks vahetamiseks piiriüleste juhtumite korral, sealhulgas seoses karistuste määramise koordineerimisega;

nõustab ja abistab komisjoni järgmistes küsimustes:

i)	kas taotleda artikli 33 lõikes 4, artikli 35 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 5 osutatud harmoneeritud standardite koostamist;

ii)	artikli 33 lõikes 5, artikli 35 lõigetes 5 ja 8 ning artikli 36 lõikes 6 osutatud rakendusaktide ettevalmistamine;

iii)	artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine ning

iv)	artikli 33 lõike 11 kohaste selliste suuniste vastuvõtmine, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

X PEATÜKK

DIREKTIIVIS 96/9/EÜ SÄTESTATUD SUI GENERIS ÕIGUS

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. jaanuarist 2024.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 lõike 7 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 49

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

olukorrad, mida käsitatakse erakorralise vajadusega olukordadena käesoleva määruse artikli 15 tähenduses ja käesoleva määruse V peatüki praktikas kohaldamisel, eelkõige kogemused käesoleva määruse V peatüki kohaldamisel avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ning liidu organite poolt; artikli 18 lõike 5 kohaselt pädevale asutusele käesoleva määruse V peatüki kohaldamisega seotud menetluste arv ja tulemused, millest pädevad asutused on teatanud; muude liidu või riigisiseses õiguses sätestatud kohustuste mõju, mis puudutab teabele juurdepääsu taotluste rahuldamist; vabatahtlike andmejagamismehhanismide, näiteks määruse (EL) 2022/868 alusel tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide loodud mehhanismide mõju käesoleva määruse V peatüki eesmärkide saavutamisele ja isikuandmete roll käesoleva määruse artikli 15 kontekstis, sealhulgas eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia areng;

b)	käesoleva määruse mõju andmete kasutamisele majanduses, sealhulgas andmeinnovatsioonile, andmete monetariseerimise tavadele ja andmevahendusteenustele, samuti andmete jagamisele ühtsetes Euroopa andmeruumides;

c)	juurdepääs eri andmekategooriatele ja -liikidele ning nende kasutamine;

d)	teatavate ettevõtjate kategooriate väljajätmine artikli 5 kohaselt nõuetele vastavate ettevõtjate hulgast;

e)	intellektuaalomandi õigustele avalduva mõju puudumine;

mõju ärisaladustele, sealhulgas kaitsele nende ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, samuti sellise mehhanismi mõju, mis võimaldab andmevaldajal lükata tagasi artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 11 kohase kasutaja esitatud taotluse, võttes võimaluse korral arvesse direktiivi (EL) 2016/943 läbivaatamist;

g)	kas artiklis 13 osutatud ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu on ajakohane, võttes arvesse uusi äritavasid ja turuinnovatsiooni kiiret tempot;

h)	muudatused andmetöötlusteenuse osutajate lepingulistes tavades ja kas selle tulemuseks on piisav vastavus artiklile 25;

i)	andmetöötlusteenuse osutajate poolt vahetusprotsessile kehtestatud tasude vähendamine kooskõlas artikli 29 kohase vahetustasude järkjärgulise kaotamisega;

j)	käesoleva määruse koosmõju muude andmepõhise majanduse seisukohast oluliste liidu õigusaktidega;

k)	valitsusasutuste ebaseadusliku isikustamata andmetele juurdepääsu takistamine;

l)	artiklis 37 nõutud täitmise tagamise korra tõhusus;

m)	käesoleva määruse mõju VKEdele seoses nende innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise koormusega.

2. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus hinnatakse artiklites 23–31, 34 ja 35 osutatud sätete mõju, eelkõige seoses liidus pakutavate andmetöötlusteenuste hinnakujunduse ja mitmekesisusega, pöörates erilist tähelepanu VKEdest teenuseosutajatele.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET