search


keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2854 ET cercato: '   artikli ' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index    artikli :

    I PEATÜKK
    ÜLDSÄTTED

    II PEATÜKK
    ANDMETE JAGAMINE ETTEVÕTJALT TARBIJALE JA ETTEVÕTJALT ETTEVÕTJALE

    III PEATÜKK
    SELLISTE ANDMEVALDAJATE KOHUSTUSED, KELLEL ON LIIDU ÕIGUSE KOHASELT KOHUSTUS TEHA ANDMED KÄTTESAADAVAKS

    IV PEATÜKK
    EBAÕIGLASED LEPINGUTINGIMUSED SEOSES ANDMETELE JUURDEPÄÄSU JA ANDMETE KASUTAMISEGA ETTEVÕTJATE VAHEL

    V PEATÜKK
    AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ERAKORRALISE VAJADUSE TÕTTU ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

    VI PEATÜKK
    ANDMETÖÖTLUSTEENUSTE VAHETAMINE

    VII PEATÜKK
    VALITSUSASUTUSTE JUURDEPÄÄS ISIKUSTAMATA ANDMETELE JA NENDE EDASTAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

    VIII PEATÜKK
    KOOSTALITLUSVÕIME

    IX PEATÜKK
    RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

    X PEATÜKK
    DIREKTIIVIS 96/9/EÜ SÄTESTATUD SUI GENERIS ÕIGUS

    XI PEATÜKK
    LÕPPSÄTTED


whereas    artikli :


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 646

 

Artikkel 17

Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

1.   artikli 14 kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:

a)

täpsustab, milliseid andmeid nõutakse, sealhulgas andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikke asjakohaseid metaandmeid;

b)

tõendab, et täidetud on tingimused, mida on vaja artiklis 15 osutatud sellise erakorralise vajaduse olemasoluks, mille tarvis andmeid taotletakse;

c)

selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust, sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda, kuidas isikuandmete töötlemisega seda erakorralist vajadust rahuldatakse;

d)

võimaluse korral täpsustab, millal kõik isikud, kellel on andmetele juurdepääs, andmed eeldatavasti kustutavad;

e)

põhjendab selle andmevaldaja valikut, kellele taotlus on adresseeritud;

f)

märgib muud avaliku sektori asutused või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organid ja kolmandad isikud, kellega saadud andmeid eeldatavasti jagatakse;

g)

täpsustab isikuandmete taotlemise korral andmekaitse põhimõtete ja andmekaitsemeetmete rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed ning vajalikud kaitsemeetmed, näiteks pseudonüümimine, ning selle, kas andmevaldaja saab enne andmete kättesaadavaks tegemist kohaldada anonüümimist;

h)

märgib õigusliku sätte, millega antakse taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organitele avalikes huvides täidetav eriülesanne, mis on asjakohane andmete taotlemise jaoks;

i)

täpsustab tähtaja, millele on osutatud artikli 18 lõikes 2 ja mille jooksul tuleb andmed kättesaadavaks teha ning mille jooksul võib andmevaldaja taotleda avaliku sektori asutuselt, komisjonilt, Euroopa Keskpangalt või liidu organilt taotluse muutmist või tagasivõtmist;

j)

teeb kõik endast oleneva, et vältida sellise andmetaotluse rahuldamist, mille tulemusel vastutaks andmevaldaja liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise eest.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud andmetaotlus peab

a)

olema esitatud kirjalikult ning andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

b)

täpsustama, mis liiki andmeid taotletakse, ja vastama andmetele, mille üle andmevaldajal on taotluse esitamise ajal kontroll;

c)

olema erakorralise vajadusega proportsionaalne ja põhjendatud, nii taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele juurdepääsu sageduse osas;

d)

järgima andmevaldaja õiguspäraseid eesmärke, tagades ärisaladuste kaitse kooskõlas artikli 19 lõikega 3, ning kulutuste ja jõupingutuste tegemise, mida on vaja andmete kättesaadavaks tegemiseks;

e)

käsitlema isikustamata andmeid ning üksnes juhul, kui on tõendatud nende ebapiisavus andmete kasutamise erakorralisele vajadusele reageerimiseks kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a, taotlema isikuandmeid pseudonüümitud kujul ning nägema ette tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida võetakse andmete kaitsmiseks;

f)

teavitama andmevaldajat karistustest, mille artikli 37 kohaselt määratud pädev asutus määrab vastavalt artiklile 40, kui taotlust ei rahuldata;

g)

kui taotluse esitab avaliku sektori asutus, olema edastatud avaliku sektori asukohaliikmesriigi andmekoordinaatorile, kellele on osutatud artiklis 37 ning kes teeb taotluse internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui andmekoordinaator leiab, et see ohustaks avalikku julgeolekut;

h)

kui taotluse esitab komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks;

i)

olema isikuandmete taotlemise korral põhjendamatu viivituseta teada antud järelevalveasutusele määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seireks avaliku sektori asutuse asukohaliikmesriigis.

Euroopa Keskpank ja liidu organid teavitavad oma taotlustest komisjoni.

3.   Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei tee käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid kättesaadavaks määruse (EL) 2022/868 artikli 2 lõikes 2 või direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõikes 11 määratletud taaskasutamiseks. Avaliku sektori asutuste valduses olevate käesoleva peatüki kohaselt saadud andmete suhtes ei kohaldata määrust (EL) 2022/868 ega direktiivi (EL) 2019/1024.

4.   Käesoleva artikli lõikega 3 ei takistata avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil vahetada käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid teise avaliku sektori asutuse või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organiga, et täita artiklis 15 osutatud ülesandeid, nagu on täpsustatud taotluses kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga f, või teha andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, kui ta on delegeerinud kõnealusele kolmandale isikule üldsusele kättesaadava kokkuleppe alusel tehnilise ülevaatuse või muu funktsiooni. Selliste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ka artikli 19 kohaseid avaliku sektori asutuste kohustusi, eeskätt ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise kaitsemeetmeid. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ käesoleva lõike alusel andmeid edastab või kättesaadavaks teeb, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi.

5.   Kui andmevaldaja leiab, et tema õigusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, on andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega rikutud, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

6.   Komisjon koostab käesoleva artikli alusel taotluste jaoks näidisvormi.

Artikkel 19

Avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite kohustused

1.   artikli 14 alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu institutsioon organ

a)

ei kasuta andmeid viisil, mis on vastuolus eesmärgiga, milleks neid taotleti;

b)

on rakendanud tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega säilitatakse taotletud andmete konfidentsiaalsus ja terviklus ning andmete, eelkõige isikuandmete edastamise turvalisus, ning kaitstakse andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

c)

kustutab andmed niipea, kui need ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud, ja teavitab andmete kustutamisest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat ning isikuid ja organisatsioone, kes said andmeid kooskõlas artikli 21 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui läbipaistvuskohustuste kontekstis nõutakse andmete arhiveerimist kooskõlas liidu või riigisisese õigusega, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

2.   Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank, liidu organ või kolmas isik, kes saab käesoleva peatüki alusel andmeid, ei tohi

a)

kasutada andmevaldaja majanduslikku olukorda, varasid ning tootmis- ja tegevusmeetodeid käsitlevaid andmeid või vastavat teavet sellise ühendatud toote või seotud teenuse väljatöötamiseks või täiustamiseks, mis konkureerib andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenusega;

b)

jagada andmeid mõnel punktis a nimetatud eesmärgil muu kolmanda isikuga.

3.   Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis on artikli 15 kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.

4.   Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ vastutab saadud andmete turvalisuse eest.

Artikkel 31

Teatavaid andmetöötlusteenuseid käsitlev erikord

1.   artikli 23 punktis d, artiklis 29 ning artikli 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ei kohaldata andmetöötlusteenuste suhtes, mille enamik põhiomadusi on kohandatud konkreetse kliendi erivajaduste rahuldamiseks või mille kõik komponendid on välja töötatud konkreetse kliendi jaoks, ning kui neid andmetöötlusteenuseid ei pakuta andmetöötlusteenuse osutaja teenusekataloogi kaudu laias kaubanduslikus mastaabis.

2.   Käesolevas peatükis sätestatud kohustusi ei kohaldata andmetöötlusteenuste suhtes, mida osutatakse mittetoodetava versioonina testimise ja hindamise eesmärgil ning piiratud aja jooksul.

3.   Enne käesolevas artiklis osutatud andmetöötlusteenuste osutamist käsitleva lepingu sõlmimist teavitab andmetöötlusteenuse osutaja tulevast klienti käesolevas peatükis sätestatud kohustustest, mida ei kohaldata.

VII PEATÜKK

VALITSUSASUTUSTE JUURDEPÄÄS ISIKUSTAMATA ANDMETELE JA NENDE EDASTAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

Artikkel 35

Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime

1.   Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad

a)

saavutama koostalitlusvõime sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel, kui see on tehniliselt teostatav;

b)

parandama digivarade ülekantavust sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel;

c)

hõlbustama sama liiki teenust hõlmavate artikli 30 lõikes 1 osutatud erinevate andmetöötlusteenuste funktsionaalset samaväärsust, kui see on tehniliselt teostatav;

d)

mitte avaldama negatiivset mõju andmetöötlusteenuste ning andmete turvalisusele ja terviklusele;

e)

olema kavandatud viisil, mis võimaldab tehnilisi edusamme ning andmetöötlusteenuste uute funktsioonide ja uuenduste lisamist.

2.   Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad piisavalt käsitlema järgmist:

a)

pilvandmetöötluse koostalitlusvõime aspektid, mis on seotud andmetranspordi koostalitlusvõime, süntaktilise koostalitlusvõime, andmete semantilise koostalitlusvõime, käitumusliku koostalitlusvõime ja tegevuspõhimõtete koostalitlusvõimega;

b)

pilveandmete ülekantavuse aspektid, mis on seotud andmete süntaktilise ülekantavuse, andmete semantilise ülekantavuse ja andmepõhimõtete ülekantavusega;

c)

pilverakenduse aspektid, mis on seotud rakenduste süntaktilise ülekantavuse, rakenduste juhiste ülekantavuse, rakenduste metaandmete ülekantavuse, rakenduste käitumusliku ülekantavuse ja rakenduspõhimõtete ülekantavusega.

3.   Avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 II lisale.

4.   Olles võtnud arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid ning iseregulatsiooni algatusi, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 1 esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele.

5.   Komisjon võib rakendusaktidega võtta avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonide alusel vastu ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad kõiki lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulisi nõudeid.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse artikli 37 lõike 5 punktis h osutatud asjaomaste pädevate asutuste ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

7.   Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

8.   artikli 30 lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon rakendusaktidega viite andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevatele harmoneeritud standarditele ja ühtsetele spetsifikatsioonidele andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime standardite liidu keskhoidlas.

9.   Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. jaanuarist 2024.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   artikli 29 lõike 7 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.


whereas









keyboard_arrow_down