keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET
BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf
- tarbija 4
- või 4
- õigust 2
- tagasimakse 2
- juhul 2
- kaupleja 2
- tasu 2
- tagasimaksega 2
- artikli 2
- hinna 2
- maksmiseks 1
- eest 1
- digiteenuse 1
- mida 1
- digisisu 1
- kasutas 1
- arvatud 1
- makseviisi 1
- sama 1
- tegemiseks 1
- välja 1
- makseviisiga 1
- sõnaselgelt 1
- nõustub 1
- teistsuguse 1
- kaupleja 1
- ning 1
- tingimusel 1
- jaoks 1
- kaasne 1
- sellise 1
- kohustust 1
- maksta 1
- kauplejal 1
- nõuda 1
- tarbijalt 1
- kasutab 1
- artikkel 1
- lõpetada 1
- lõpetamise 1
- tegemise 1
- tähtajad 1
- viisid 1
- tagasimakse 1
- mille 1
- võlgneb 1
- tarbijale 1
- vastavalt 1
- lõigetele 1
- lõikele 1
Artikkel 18
Kaupleja tagasimakse tegemise tähtajad ja viisid
1. Tagasimakse, mille kaupleja võlgneb tarbijale vastavalt artikli 14 lõigetele 4 ja 5 või artikli 16 lõikele 1 hinna alandamise või lepingu lõpetamise tõttu, tehakse põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 14 päeva jooksul alates päevast, mil kauplejat teavitatakse tarbija otsusest kasutada õigust hinna alandamisele või leping lõpetada.
2. Kaupleja kasutab tagasimakse tegemiseks sama makseviisi, mida kasutas tarbija digisisu või digiteenuse eest maksmiseks, välja arvatud juhul, kui tarbija sõnaselgelt nõustub teistsuguse makseviisiga, ning tingimusel, et tarbija jaoks ei kaasne sellise tagasimaksega kohustust maksta tasu.
3. Kauplejal ei ole õigust nõuda tarbijalt tagasimaksega seoses tasu.
whereas
(14) Liikmesriikidele peaks jääma ka õigus reguleerida näiteks digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmisest või nõuetele mittevastavusest tulenevaid tagajärgi, kui üle andmata või osutamata jätmine on toimunud või nõuetele mittevastavus on tekkinud kaupleja kontrolli alt välja jäävate takistuste tõttu ja kui kauplejalt ei saanud eeldada takistuse, näiteks vääramatu jõu, või selle tagajärgede ärahoidmist või kõrvaldamist.
(20) Käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771 (3) peaksid teineteist täiendama.
Kui käesoleva direktiiviga sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingutega, siis direktiiviga (EL) 2019/771 sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses kaupade müügilepingutega.
Seetõttu, et vastata tarbijate ootustele ning tagada digisisuga kauplejatele selge ja lihtne õigusraamistik, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka digisisu suhtes, mis antakse üle füüsilisel andmekandjal, näiteks DVDdel, CDdel, mälupulkadel ja mälukaartidel, samuti füüsilisele andmekandjale endale, tingimusel et füüsiline andmekandja toimib üksnes digisisu kandjana.
Käesoleva direktiivi sätete asemel, mis käsitlevad kaupleja üleandmiskohustust ning tarbija õiguskaitsevahendeid üle andmata jätmise korral, tuleks siiski kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (4) kauba kättetoimetamisega seotud kohustuste suhtes ja kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavate õiguskaitsevahendite suhtes.
Lisaks peaksid direktiivi 2011/83/EL sätted, näiteks taganemisõiguse ja selle lepingu olemuse kohta, mille alusel kõnealust kaupa tarnitakse, endiselt kehtima ka füüsilise andmekandja ja sellel üle antud digisisu suhtes.
Samuti ei piirata käesoleva direktiiviga nende kaupade autoriõigusnormide kohast levitamise õigust.
(22) Seevastu juhul, kui kaubas sisalduva või sellega ühendatud digisisu või digiteenuse puudumine ei takista kaubal oma otstarvet täitmast, või kui tarbija sõlmib lepingu sellise digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks, mis ei ole digielementidega kauba müügilepingu osa, siis tuleks kauba müügilepingut pidada eraldiseisvaks lepinguks, isegi kui müüja tegutseb kolmandast isikust kauplejaga sõlmitava lepingu vahendajana, ning see võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Näiteks kui tarbija laadib rakendustepoest oma nutitelefonile mängurakenduse, on mängurakenduse üleandmise leping nutitelefoni enda müügilepingust eraldiseisev leping.
Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2019/771 kohaldada üksnes nutitelefoni müügilepingu suhtes, samas kui mängurakenduse üleandmine võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud.
Veel üks näide on juhtum, kus sõnaselgelt lepitakse kokku, et tarbija ostab nutitelefoni ilma konkreetse operatsioonisüsteemita ning sõlmib seejärel operatsioonisüsteemi üleandmise lepingu kolmanda isikuga.
Sellisel juhul ei oleks eraldi ostetud operatsioonisüsteem müügilepingu osa ning seega ei kuuluks see mitte direktiivi (EL) 2019/771 kohaldamisalasse, vaid võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud.
(23) Tarbijad kasutavad digitaalsel ühtsel turul kaupade ja teenuste eest maksmiseks digitaalsel kujul esitatud väärtust, nagu elektroonilised vautšerid või e-kupongid.
Selline digitaalsel kujul esitatud väärtus muutub digisisu üleandmisel ja digiteenuste osutamisel üha olulisemaks ning seda tuleks seetõttu käesoleva direktiivi tähenduses käsitada maksevahendina.
Digitaalsel kujul esitatud väärtust tulek s käsitada nii, et see hõlmab ka virtuaalvääringuid, niivõrd kui need on liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud.
Maksevahendil põhinev eristamine võib põhjustada diskrimineerimist ja kujuneda ettevõtjatele põhjendamatuks stiimuliks pakkuda digisisu või digiteenuseid üha enam digitaalsel kujul esitatud väärtuse eest.
Kuna aga digitaalsel kujul esitatud väärtusel ei ole muud eesmärki kui olla maksevahend, ei tuleks seda ennast käsitada käesoleva direktiivi tähenduses digisisu ega digiteenusena.
(24) Digisisu antakse üle ja digiteenuseid osutatakse sageli ka nii, et tarbija ei tasu nõutud hinda, vaid esitab kauplejale isikuandmeid.
Selliste ärimudelite eri vormid on turul juba laialdaselt kasutusel.
Täielikult tunnistades, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ja seetõttu ei saa isikuandmeid käsitada millegi kaubeldavana, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et tarbijatel on selliste ärimudelite raames õigus lepingulistele õiguskaitsevahenditele.
Seetõttu tuleks käesolevat direktiivi kohaldada lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab vastutasuks isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Isikuandmed võidakse kauplejale esitada kas lepingu sõlmimise ajal või hiljem, näiteks kui tarbija annab nõusoleku, et ta lubab kauplejal kasutada isikuandmeid, mida tarbija võib digisisu või digiteenuse kasutamisel üles laadida või luua.
Isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud isikuandmete seadusliku töötlemise õiguslike aluste täielik loetelu.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi lepingute suhtes, mille alusel tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Näiteks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada siis, kui tarbija avab sotsiaalmeediakonto ning annab seejuures nime ja e-posti aadressi, mida ei kasutata ainuüksi digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks.
Samuti tuleks käesolevat direktiivi kohaldada juhul, kui tarbija lubab kauplejal turustamise eesmärgil töödelda materjali, mida tarbija üles laadib ja mis kujutab endast isikuandmeid, nt fotod või postitused.
Liikmesriigid peaksid siiski saama vabalt otsustada, kas liikmesriigi õiguse alusel sõlmitud lepingu sõlmimise, olemasolu ja kehtivuse nõuded on täidetud.
(28) Numbrivaba isikutevahelise side teenused, mis ei võimalda luua ühendust avalikult eraldatud numeratsiooniressurssidega, arenevad kiiresti ja nende turg laieneb.
Viimastel aastatel on turule ilmunud uued digiteenused, mis võimaldavad isikutevahelist sidet interneti kaudu, nagu veebipõhine e-post ja sõnumivahetus, ning see on ajendanud üha arvukamaid tarbijaid neid kasutama.
Seetõttu on vaja ette näha nende uute teenustega seotud tõhus tarbijakaitse.
Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes.
(48) Määrus (EL) 2016/679 või muu liidu andmekaitseõigus peaks täielikult kehtima isikuandmete töötlemise kohta seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingutega.
Ka ei tohiks käesoleva direktiiviga piirata määruses (EL) 2016/679 sätestatud õigusi, kohustusi ega lepinguväliseid õiguskaitsevahendeid.
Asjaolusid, mis põhjustavad määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuete täitmata jätmist, sealhulgas sellised aluspõhimõtted nagu võimalikult väheste andmete kogumise nõuded ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse, võib olenevalt juhtumi asjaoludest samuti lugeda digisisu või digiteenuse mittevastavuseks käesolevas direktiivis sätestatud subjektiivsetele või objektiivsetele vastavusnõuetele. Üheks näiteks võib olla olukord, kus kaupleja sõnaselgelt võtab endale lepinguga kohustuse või kui lepingut saab selliselt tõlgendada, ning sellega on seotud ka kaupleja kohustused, mis tulenevad määrusest (EL) 2016/679.
Sellisel juhul võib kõnealune lepinguline kohustus muutuda subjektiivsete vastavusnõuete osaks.
Teiseks näiteks võib olla olukord, kus määrusest (EL) 2016/679 tulenevate kohustuste täitmatajätmine võib samal ajal muuta digisisu või digiteenuse ettenähtud otstarbeks kõlbmatuks, mistõttu see ei vasta objektiivsele vastavusnõudele, mille kohaselt digisisu või digiteenus peab sobima otstarbeks, milleks sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse.
(54) Õiguslikud puudused on eriti olulised sellise digisisu või selliste digiteenuste puhul, mis kuuluvad intellektuaalomandi õiguste alla.
Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda kolmanda isiku õiguste rikkumisest.
Selline õiguste rikkumine võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust või mõnda selle funktsiooni kasutamast, näiteks siis, kui tarbija ei pääse digisisule või digiteenusele üldse juurde või ei pääse sellele õiguspäraselt juurde.
Põhjuseks võib olla see, et kolmas isik õigustatult kohustab kauplejat lõpetama tema õiguste rikkumise ning katkestama kõnealuse digisisu või digiteenuse pakkumise, või see, et tarbija ei saa digisisu või digiteenust kasutada ilma õigust rikkumata.
Kui kolmanda isiku õigusi rikutakse, mistõttu tekib piirang, mis takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema õigus kasutada nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on ette nähtud lepingu tühisus või tühistatavus, näiteks siis, kui rikutakse seadusest tulenevat garantiid valduse kaotamise vastu.
(57) Digisisu saab tarbijale üle anda või digiteenust osutada ka pidevalt pikema aja jooksul.
Pidev üleandmine või osutamine võib hõlmata juhtumeid, kus kaupleja teeb digiteenuse tarbijale kättesaadavaks kindlaksmääratud või määramata ajaks, näiteks kaheaastane pilvsalvestuse leping või sotsiaalmeedia platvormi liikmesus määramata ajaks.
Selle liigi eripära on asjaolu, et digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või nii kaua, kuni tähtajatu leping kehtib.
Seetõttu on põhjendatud, et kaupleja peaks sellistel juhtudel vastutama üksnes kõnealusel ajavahemikul ilmneva nõuetele mittevastavuse eest.
Pideva üleandmise või osutamise element ei peaks tingimata eeldama pikaajalist üleandmist või osutamist.
Selliseid juhtumeid nagu videoklippide voogedastus tuleks käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, sõltumata audiovisuaalse faili tegelikust kestusest.
Juhtumeid, mil digisisu või digiteenuse konkreetsed elemendid tehakse kättesaadavaks perioodiliselt või mitmel korral lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping, tuleks samuti käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, näiteks kui lepinguga nähakse ette, et viirustõrjetarkvara koopiat saab kasutada aasta jooksul ja seda uuendatakse automaatselt selle ajavahemiku iga kuu esimesel päeval või et kaupleja edastab uuendusi iga kord, kui muutuvad kättesaadavaks digimängu uued omadused, ja digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping.
(58) Liikmesriikidel peaks säilima õigus reguleerida riigisiseseid aegumistähtaegu.
Sellised aegumistähtajad ei tohiks siiski takistada tarbijaid kasutamast oma õigusi kogu ajavahemiku jooksul, mille kestel kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.
Kuigi käesoleva direktiiviga ei tohiks seetõttu ühtlustada riigisiseste aegumistähtaegade kulgemise algust, tuleks sellega siiski tagada, et kõnealused tähtajad võimaldavad tarbijatel kasutada õiguskaitsevahendeid nõuetele mittevastavuse puhul, mis ilmneb vähemalt ajavahemiku jooksul, mil kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.
(59) Digisisu ja digiteenuste eripära ning suure keerukuse tõttu ja ka seetõttu, et kauplejal on sügavamad teadmised ja parem võimalus pääseda juurde oskusteabele, tehnilisele teabele ja kõrgtehnoloogilisele toele, on kaupleja võrreldes tarbijaga tõenäoliselt paremas olukorras, et teha kindlaks, miks digisisu üle ei anta või digiteenust ei osutata või miks see ei vasta nõuetele.
Samuti saab kaupleja tõenäoliselt paremini hinnata, kas digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmine või nõuetele mittevastavus tuleneb tarbija digikeskkonna ühildumatusest digisisu või digiteenuse tehniliste nõuetega.
Seega peab vaidluse korral tarbija küll esitama tõendid digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse kohta, kuid ta ei peaks tõendama, et mittevastavus oli olemas digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise ajal või pideva üleandmise või osutamise korral lepingu kestuse jooksul.
(61) Kui kaupleja on jätnud digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata, peaks tarbija nõudma kauplejalt digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist.
Sellistel juhtudel peaks kaupleja tegutsema põhjendamatu viivituseta või täiendava ajavahemiku jooksul, milles pooled on sõnaselgelt kokku leppinud.
Arvestades, et digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse digitaalsel kujul, ei tohiks üleandmine või osutamine enamikul juhtudel nõuda lisaaega, et digisisu või digiteenus tarbijale kättesaadavaks teha.
Seetõttu tähendaks neil juhtudel kaupleja kohustus ilma põhjendamatu viivituseta digisisu üle anda või digiteenust osutada seda, et tal tuleb seda teha viivitamata.
Kui kaupleja seejärel jätab digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata, peaks tarbijal olema õigus leping lõpetada.
Teatavatel asjaoludel, näiteks kui on selge, et kaupleja ei anna digisisu üle või ei osuta digiteenust või kui tarbijale on konkreetne üleandmise või osutamise aeg väga oluline, peaks tarbijal olema õigus leping lõpetada, ilma et ta oleks kauplejalt eelnevalt nõudnud digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist.
(64) Arvestades digisisu ja digiteenuste mitmekesisust, ei ole asjakohane kehtestada digisisu või digiteenusega seotud õiguste kasutamiseks või kohustuste täitmiseks kindlat tähtaega.
Sellised tähtajad ei pruugi mitmekesisusega arvestada ja võivad olla olenevalt juhtumist kas liiga lühikesed või liiga pikad.
Seetõttu on asjakohasem nõuda, et digisisu või digiteenus viidaks nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul.
See nõue ei tohiks takistada pooltel leppida kokku konkreetset ajavahemikku digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimiseks.
Digisisu või digiteenus tuleks nõuetega vastavusse viia tasuta.
Eelkõige ei peaks tarbija kandma digisisu või digiteenuse uuenduste väljatöötamisega seotud kulusid.
(65) Kui digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimine ei ole õiguslikult või faktiliselt võimalik või kui kaupleja keeldub digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse viimast seetõttu, et see põhjustaks kauplejale ebaproportsionaalseid kulusid, või kui kaupleja ei ole viinud digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul, tasuta ja tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata, peaks tarbijal olema õigus kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist või lepingu lõpetamist.
Teatavates olukordades on põhjendatud, et tarbijal peaks olema õigus viivitamata hinna alandamisele või leping lõpetada, näiteks juhul, kui kaupleja ei ole eelnevalt digisisu või digiteenust edukalt nõuetega vastavusse viinud või kui tarbijalt ei saa eeldada usalduse säilitamist kaupleja võime vastu viia digisisu või digiteenus nõuetega vastavusse, sest nõuetele mittevastavus on tõsist laadi.
Näiteks peaks tarbijal olema õigus kohe nõuda hinna alandamist või lepingu lõpetamist, kui tarbijale on üle antud viirusetõrje tarkvara, mis on viirustega nakatunud ja kujutaks endast tõsist laadi nõuetele mittevastavust.
Sama peaks kehtima juhul, kui on selge, et kaupleja ei vii digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.
(68) Kui tarbija lõpetab lepingu, peaks kaupleja tarbija tasutud hinna tagasi maksma.
Samas tuleb saavutada tasakaal tarbijate ja kauplejate õigustatud huvide vahel juhul, kui digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse teataval ajavahemikul ning digisisu või digiteenus on nõuetega vastavuses üksnes osal sellest ajavahemikust.
Seetõttu peaks lepingu lõpetamise korral olema tarbijal õigus üksnes sellisele osale tasutud hinnast, mis vastab ajavahemiku kestusele, mil digisisu või digiteenus ei olnud nõuetega vastavuses, ja on selle ajavahemikuga proportsionaalne.
Tarbijal peaks olema õigus saada tagasi ka see osa tasutud hinnast, mis oli ettemaksena tasutud aja eest, mil leping oleks kehtinud, kui seda ei oleks lõpetatud.
(70) Kui tarbijalt võetakse juurdepääs sisule, mis ei ole isikuandmed ja mille tarbija esitas või lõi digisisu või digiteenuse kasutamisel, võib see tarbijat heidutada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid kasutamast.
Selleks et tagada tarbijale lepingu lõpetamise õiguse osas tõhus kaitse, peaks kaupleja seetõttu tarbija taotlusel tegema pärast lepingu lõpetamist selle sisu tarbijale kättesaadavaks.
(73) Põhimõte, mille kohaselt on kauplejal kohustus hüvitada tekitatud kahju, on digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingute oluline osa.
Seetõttu peaks tarbijal olema õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on põhjustatud digisisu või digiteenuse mittevastavusest nõuetele või digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmisest.
Hüvitis peaks asetama tarbijad võimalikult suurel määral sellisesse olukorda, milles nad oleksid olnud, kui digisisu oleks üle antud või digiteenus oleks osutatud nõuetekohaselt ja see oleks vastanud nõuetele.
Kuna õigus nõuda kahju hüvitamist on juba tagatud kõikides liikmesriikides, ei tohiks käesolev direktiiv piirata selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mis reguleerivad tarbijatele kõnealuste õigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
(78) Tarbijale üle antud digisisu või osutatud digiteenuse nõuetele mittevastavus on sageli põhjustatud mõnest toimingust tehinguahelas, mis jääb algse väljatöötaja ja lõppkaupleja vahele.
Kuigi lõppkaupleja peaks vastutama tarbija ees nõuetele mittevastavuse eest, on oluline tagada, et kauplejal oleksid asjakohased õigused ka teiste tehinguahela liikmete suhtes, et ta saaks täita oma kohustusi tarbija ees.
Need õigused peaksid piirduma äritehingutega ega tohiks seetõttu hõlmata olukordi, kus kaupleja vastutab tarbija ees sellise digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse eest, mis koosneb sellisest tarkvarast või on rajatud sellisele tarkvarale, mille andis vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel tasuta üle tehinguahela eelmistes etappides osalenud isik.
Need tehinguahela liikmed, kellele lõppkaupleja saaks nõude esitada, ning selliste nõuete esitamise tingimused peaks aga kindlaks määrama liikmesriigid oma kohaldatavas õiguses.
(83) Tarbijad peaksid saama kasutada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi niipea, kui hakatakse kohaldama liikmesriigi ülevõtmismeetmeid.
Seetõttu tuleks liikmesriigi ülevõtmismeetmeid kohaldada ka tähtajatute või tähtajaliste lepingute suhtes, mis sõlmiti enne kohaldamise alguskuupäeva ning milles on ette nähtud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine teatava ajavahemiku jooksul kas pidevalt või mitme üleandmise või osutamise toiminguna, kuid üksnes seoses digisisu või digiteenusega, mis antakse üle või mida osutatakse alates liikmesriigi ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäevast.
Tarbijate ja kauplejate õigustatud huvide tasakaalu tagamiseks tuleks aga liikmesriigi norme, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad digisisu või digiteenuse muutmist ning õigust õiguskaitsevahenditele, kohaldada üksnes lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi kohast kohaldamise alguskuupäeva.
(86) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, tegeledes järjekindlal viisil lepinguõigusega seotud takistuste kaotamisega digisisu üleandmisel või digiteenuste osutamisel, ja vältida samal ajal õiguslikku killustatust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid liikmesriikide õiguse üldise sidususe tagamise tõttu tänu lepinguõiguse ühtlustatud normidele, millega hõlbustatakse ka õigusaktide koordineeritud täitmise tagamise meetmeid, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.