search


keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2019/0770 ET cercato: 'kasutamise' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl
 

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge tase, kehtestades ühised normid teatavate nõuete kohta, mida kohaldatakse kauplejate ja tarbijate vahelistele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingutele, eelkõige normid järgmise kohta:

digisisu või digiteenuse vastavus lepingule;

õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada sellise mittevastavuse korral või juhul, kui digisisu jäetakse üle andmata või digiteenus jäetakse osutamata, ja õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused, ning

digisisu ja digiteenuse muutmine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„digisisu“ – andmed, mis on koostatud ja mis antakse üle digitaalsel kujul;

2)

„digiteenus“ –

a)

teenus, mis võimaldab tarbijal digitaalsel kujul andmeid luua, töödelda või salvestada või neile juurde pääseda, või

b)

teenus, mis võimaldab tarbija või muude digiteenuse kasutajate üles laaditud või loodud digitaalsel kujul andmeid jagada või teha nendega muid toiminguid;

3)

„digielementidega kaup“ – kehaline vallasasi, mis sisaldab digisisu või digiteenust või millega on ühendatud digisisu või digiteenus sellisel viisil, et digisisu või digiteenuse puudumise korral ei täidaks kaup oma otstarvet;

4)

„integreerimine“ – digisisu või digiteenuse sidumine ja ühendamine tarbija digikeskkonna osadega, et asjaomast digisisu või digiteenust saaks kasutada käesolevas direktiivis sätestatud vastavusnõuete kohaselt;

5)

„kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või avalik-õiguslik, kes seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega, sealhulgas kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku nimel või ülesandel tegutseva teise isiku kaudu;

6)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega;

7)

„hind“ – rahasumma või digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis tuleb tasuda digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise eest;

8)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

9)

„digikeskkond“ – riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mida tarbija kasutab digisisule või digiteenusele juurdepääsuks või selle kasutamiseks;

10)

„ühilduvus“ – digisisu või digiteenuse võime toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, millega koos sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse, ilma et oleks vaja digisisu või digiteenust kohandada;

11)

„funktsionaalsus“ – digisisu või digiteenuse võime toimida otstarbekohaselt;

12)

„koostalitlusvõime“ – digisisu või digiteenuse võime toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, mis erineb riist- või tarkvarast, millega koos sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse;

13)

„püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal või kauplejal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul tulevikus ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

Artikkel 7

Subjektiivsed vastavusnõuded

Digisisu või digiteenus loetakse lepingule vastavaks, kui see vastab asjakohasel juhul eelkõige järgmistele nõuetele:

a)

selle kirjeldus, kogus ja kvaliteet ning funktsionaalsus, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad lepingutingimustele;

b)

see sobib kasutamiseks eriomasel otstarbel, milleks tarbija seda vajab ja mille ta on teinud kauplejale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega kaupleja on nõustunud;

c)

see antakse üle või seda osutatakse koos kõigi tarvikute ja juhenditega, sealhulgas paigaldamise kohta, ja klienditoega vastavalt lepingutingimustele, ning

d)

seda uuendatakse vastavalt lepingutingimustele.

Artikkel 15

Lepingu lõpetamise õiguse kasutamine

Lepingu lõpetamise õiguse kasutamiseks esitab tarbija kauplejale avalduse, milles ta väljendab otsust leping lõpetada.

Artikkel 16

Kaupleja kohustused lepingu lõpetamise korral

1.   Lepingu lõpetamise korral maksab kaupleja tarbijale tagasi kõik lepingu alusel tasutud summad.

Kui lepingus nähakse aga ette digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine hinna tasumise eest ja teatava ajavahemiku jooksul ning digisisu või digiteenus oli lepingu lõpetamisele eelneva teatava ajavahemiku jooksul nõuetele vastav, maksab kaupleja tarbijale tagasi üksnes sellise proportsionaalse osa tasutud hinnast, mis vastab sellele ajavahemikule, mil digisisu või digiteenus ei olnud nõuetele vastav, ja selle osa tarbija tasutud hinnast, mille tarbija tasus ettemaksuna aja eest, mil leping oleks kehtinud, kui seda ei oleks lõpetatud.

2.   Seoses tarbija isikuandmetega järgib kaupleja määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid kohustusi.

3.   Kaupleja hoidub kasutamast sellist sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenust kasutades, välja arvatud juhul, kui see sisu

a)

ei ole väljaspool kaupleja üle antud digisisu või osutatud digiteenuse konteksti kasutatav;

b)

on seotud üksnes tarbija tegevusega kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenuse kasutamisel;

c)

on kaupleja poolt muude andmetega liidetud ja ei ole eraldatav või on eraldatav üksnes ebaproportsionaalselt suure vaevaga või

d)

on loodud ühiselt tarbija ja teiste isikute poolt ning teised tarbijad saavad jätkata sisu kasutamist.

4.   Välja arvatud olukordades, millele on osutatud lõike 3 punktis a, b või c, teeb kaupleja tarbija taotluse alusel tarbijale kättesaadavaks sellise sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenust kasutades.

Tarbijal on õigus saada kõnealune digisisu tagasi tasuta, kauplejapoolsete takistusteta, mõistliku aja jooksul ning üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus.

5.   Kaupleja võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust edaspidi kasutamast, eelkõige muutes digisisu või digiteenuse tarbija jaoks edaspidi juurdepääsematuks või desaktiveerides tarbija kasutajakonto, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

Artikkel 17

Tarbija kohustused lepingu lõpetamise korral

1.   Pärast lepingu lõpetamist hoidub tarbija digisisu või digiteenuse kasutamisest ja selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisest.

2.   Kui digisisu anti üle füüsilisel andmekandjal, tagastab tarbija kaupleja taotluse alusel ja kaupleja kulul füüsilise andmekandja kauplejale põhjendamatu viivituseta. Kui kaupleja otsustab taotleda füüsilise andmekandja tagastamist, tuleb taotlus esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil kauplejat teavitati tarbija otsusest leping lõpetada.

3.   Tarbija ei ole kohustatud tasuma digisisu või digiteenuse kasutamise eest lepingu lõpetamisele eelneva ajavahemiku jooksul, mil digisisu või digiteenus ei olnud nõuetele vastav.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. mai 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.

(2)  Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 28).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(6)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(7)  Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (ELT L 110, 1.5.2009, lk 30).

(18)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20)  ELT C 200, 23.6.2017, lk 10.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ja reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad, ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ ning määrust (EL) nr 531/2012 (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).


whereas









keyboard_arrow_down